Ameerika võib Eesti venelaste vastu üksi jätta

Janno,      16. aprill 2003


Lugejakiri vastuseks Keskerakonna tegevsekretäri juhtkirjale
26. märtsi Kesknädalas
"Sõda algas ikkagi"

Asi ikka niisama lihtne ei ole, et meil on üks paha Saddam, keda võrreldakse Hitleriga ja hea Ameerika tormab kohe inimkonda hullust vabastama. Asi on palju komplitseeritum ja kõiki asjaolusid me vaevalt kunagi üldse teada saame. Hitleri kehastuseks võib hoopistükkis osutuda keegi teine, kes pidevalt teistele oma nõudmisi peale surub ja on selle nimel isegi nõus sõda alustama. Kas Eesti riigil on põhjust nii üheselt seda sõda toetada?
Kardan, et ohvrite arv tsiviilisikute hulgas võib Bagdadi võtmisel väga suureks minna ja üldine sõjavastane hoiak maailmas muutub väga negatiivseks. Vaevalt, et Ameerikal õnnestub ÜRO-s seda asja üldse kuidagi seadustada.
Maailm võib väga oluliselt polariseeruda. Kui vaadata, kes jääb USA poolele, ei oleks mina küll kindel, et ameeriklased üksi jõuavad nende huvisid selle teise poole eest pikas perspektiivis kaitsta. Ka presidendid vahetuvad ja kui Bushist järgmine peaks võimule tulema just sõjavastaste meeleolude saatel, siis on üsna ilmselge, et need n-ö liitlase sõjatoetajad on hetkega oma probleemidega üksi jäetud.
Siis võime leida ennast olukorras, kus ei ole enam kedagi, kes meid Venemaa nõudmiste eest kaitseks. Venemaal on ju võimalik meid seejärel käsitleda kui agressiivset ja sõjakat riiki ning keegi ei vaidle neile enam vastu. Minu arust oleks sõja suhtes tulnud võtta äraootav seisukoht. Me ei tea kõiki põhjusi, miks sõda üldse alustati. Otseseid tõendeid massihävitusrelvade tootmise kohta ei ole.
Samas on teisigi diktaatoreid, kellel on vaieldamatult massihävitusrelvad olemas. Miks sõda nii väga tagant kiirustati veel enne, kui relvainspektorid midagi leidnud olid, jääb minule igatahes arusaamatuks. Võib aimata, et mingi ringkond kas sõjatööstuse või majandustegelasi, kes sellest kasu loodavad saada, on lihtsalt Bushi ära lollitanud ja õnge püüdnud.
Minu kõige suurem hirm on ikkagi, et ühel momendil võib Eesti osutuda Ameerika poolt üksi jäetuks silm-silma vastu venelaste nõudmistega nii siseriigis kui väliselt ja keegi meile enam appi rutata ei julge. Kui me oleksime jätnud Bushi toetamata, siis oleksime vähemalt saanud tuge paluda teistelt Euroopa riikidelt, kes nüüd kahtlemata jäävad kõrvaltvaatajaks.
Keskerakond võiks ikkagi oma sees nii tähtsad asjad läbi arutada ja mingile ühisele seisukohale jõuda enne, kui need meediasse paisatakse.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)