Presidendist ja presidendi taagast

Eesti Päevalehe küsitluse alusel on ju Riigikogus kõige rohkem lootust hääli koguda Mailis Repsil, sest isegi tema suurim puudus on ta suurim voorus. Nii noorel naisel ei ole nimelt pooltki nii kuulsusrikast minevikku kui partei vaieldamatul liidril Edgar Savisaarel ja vastavalt sellele pole tal  ka nii rohkearvuliselt vaenlasi, kes tal igal juhul presidendiks saada ei laseks. Keskerakonna suurimad vastased ilmselt usuvad endiselt, et kui partei juht kohtuprotsessi kaudu presidendimängust eemal hoitakse, pole neil enam mingeid võiduvõimalusi.

Aga on siiski!

Uus peatükk Keskerakonna ajaloos

Kuigi see teenekamatele keskerakondlastele vist eriti ei meeldiks, võiks just energiline Mailis Reps lisada Eesti Vabariigi esimese naispresidendina veel ühe auväärse peatüki Keskerakonna niigi võimsasse ajalukku. Järvamaa parteikaaslastel on ju tuline õigus, et Reps on sooja südame ja vägeva vaimuga naine. Teda toetavad ka mitmed tuntud haridustegelased, sest ta jäi haridus- ja teadusministrina silma ausa ja aruka tegutsejana. Eesti Vabariigil oleks aga vaja just presidenti, kes toetuks kahe jalaga maapinnale ja  nimelt eestimaisele, mitte ulmeliselt ookeanitagusele.

Reps on suutnud Riigikogus pikalt vastu pidada. Temasse suhtuvad ühtviisi leebelt nii Eesti Ekspress kui ka Kesknädal, täiesti erinevad ajalehed. Repsi kandidatuur ühendaks seega seni peaaegu ühendamatuid leere. Nii emalik naine võiks sobida presidendiks isegi niisugustele poliitikutele nagu näiteks Martin Helme, kes süüdistas  iibeprobleemides teda intervjueerinud lastetut naisajakirjanikku. Repsil on teatavasti viis last ja ta kaitseb aruka emana loomulikult pereväärtusi ja lapsi, kuigi mitte nii vinge vihamöirge saatel nagu paremäärmuslased.  

SDE-le peaks Reps sobima

Endine haridus- ja teadusminister Reps oleks loodetavasti vastuvõetav kandidaat ka meie sotsiaaldemokraatidele, kes tänu Lauristini ja Savisaare igiammusele tülile pole suutnud seni koostööd teha, kuigi just see koostöö otsustaks suuresti meie tuleviku, mitte kohalike naiste paljunemiskiirus (mida teha lastega, keda ei suudeta Eestis korralikult üles kasvatada?)

Paljud eestlased on Lauristini – Savisaare tüli ammu unustanud ja usuvad seepärast põlglikku muusikali „Savisaar“ kui ainsat „elutõde“.

Mina, kes ma olen elanud kogu oma nooruse Tartus Johannes Lauristini, mitte Savisaare-nimelisel tänaval, tean seepärast kahjuks liigagi hästi, et Keskerakonna juhi üleüldine mõnitamine on pigem bolševistlik nipp. Mis sellest, et praeguse koostöö tulemusena liiguvad meie sotsiaaldemokraadid koos parempoolsete rikkurparteidega sotsiaaldemokraatiale hoopis vastupidises suunas. Savisaart nad ikkagi presidendiks ei taha, küll aga võiks neile meenuda sotsiaaldemokraatlike ja keskerakondlike eesmärkide sarnasus Mailis Repsi puhul, kes tegi haridus- ja teadusministrina head tööd.

Eestlased ei suuda kompromisse teha

Kui eestlased ei suuda kompromisse teha ja nooruslikku kandidaati leida, siis maabub kahjuks Kadriorgu sõpruskond Kallas – Kaljurand – Ansip või  mõni stagnapimeduses karjääri teinud nõukogude kirjanik.

Ah et Ansip on  Brüsselis? Aga ta jääb oravate valiku puhul igal juhul Kadrioru lossi parimaks sõbraks ja nõuandjaks, olgu ta ise ametis või mitte. Me oleksime siis jälle tagasi alguses, samas stagnalikus valeporis ja sopas, millest loodetakse vabaneda üksnes Savisaare ja Keskerakonna kallal näägutades, kuigi just Keskerakond on ainsana suutnud libekeelsetele oravatele otsustavalt vastanduda.

Siim Kallase hiljutised diilid Ansipiga meenutavad ju kahjuks üha rohkem stagnaaegset parteilaste kõikvõimsust. On lausa jabur, kui ühel ja samal päeval mälestatakse kaasaegses peavoolumeedias koonduslaagris tapetud Jüri Kukke ja ülistatakse Euroopa tippametnikuks tõusnud Andrus Ansipit, kes juba tudengina oli piisavalt nutikas, et allkirjastada koos parteikollektiiviga Kuke-vastased protokollid ja hiljem end sellest loost puhtalt välja keerutas kuni Brüsseli karjäärini välja, milleks andis tuule tiibadesse Tundmatu sõduri mälestusmärgi salajane eemaldamine, kuigi oli olemas eelnev kokkulepe, et seda tehakse koos ja avalikult.  Oravate veel üks lemmik  Marina Kaljurand jäi mulle meelde just Ansipi pronksiöö otsuste kirgliku kaitsjana – Moskvas, kus ta parasjagu diplomaadina töötas.

Eesti eliidi  elu üha sarnasem nõukogude eliidiga

On ilmselge, et stagnaaegsed kuulsused, kelle hulka Savisaar, muide, ei kuulunud, muudaksid presidendilossi elu üha enam sarnaseks nõukogude eliidi omale, kellel väliselt kõik hiilgas ja sisemiselt kõik mädanes. Nooruslik ja märksa vähem kuulus Mailis Reps jätkaks aga Kadriorus  rahvalikku ja samas inimlikku tegutsemist, mis on Keskerakonnale kogu aeg omane olnud.  Suure pere emana teab ta ju liigagi hästi argitõde,  et elu vajab elamist, mitte üksnes kangelaslikku virelemist ilukõnede saatel.

Muide, isegi Reformipartei üks arvamusliidreid Keit Pentus-Rosimannus nõudis telesaates Foorum (19.05.) presidenti, kelle poleks „poliitilist taaka“. Nende partei on aga kahjuks välja pakkunud just  „kandidaaditaaka“, ei muud.

Keskerakonnal oleks seega haruldaselt hea hetk kinkida Eestile „nõukogude taagata“ nooruslik (nais)president. Kas tõesti jäetakse see imeline võimalus kasutamata?

Jaga |