Kirjuta raamatuid, jäta pommid!

URVE LÄÄNEMETS,      18. aprill 2007


/Baltlaste reis USA kooliellu/

17.–25. märtsini oli mul võimalus külastada USA Illinoisi ja Indiana osariiki Balti riikide ja USA haridusalase vahetusprogrammi „Kodanik" raames. Reisi eesmärk oli vastastikune professionaalne rikastamine.

Meie väikesesse delegatsiooni kuulusid Eesti-poolne projektijuht Sulev Valdmaa, Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi direktor Diana Beltadze, Rapla Ühisgümnaasiumi õpetaja Hele Israel ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajana mina. Tutvusime USA koolieluga ning tutvustasime Eestit ja meie hariduskorraldust. Mina võtsin endale omaette ülesandeks otsida maailmanimega eesti pedagoogikaklassiku Hilda Taba jälgi.

Mis on projekt "Kodanik"?

See projekt on pedagoogiliselt unikaalne ja ettevõtmistelt mitmekesine – eesmärk on rakendada erinevaid aktiivõppemeetodeid ja kaasata kõiki õpilasi, õpetamaks neid osalema nii individuaalses kui ka kollektiivses töös. Projektis "Kodanik" püütakse integreerida erinevate õppeainete sisu ja õppemeetodeid, arendada õpilastes kriitilist mõtlemist ja vastutustunnet.

Reisi kohustuslikuks osaks olid meie õpetajate antud tunnid Chicago eeslinna Skokie kahes koolis.

Ameerika õpetajad ja õpilased olid meie tulekuks põhjalikult valmistunud. Mõnevõrra üllatas tavatult soe ja südamlik vastuvõtt nii koolides kui ka teistes asutustes, mida külastasime.
Kõige enam läks hinge hommik Parkview' koolis. Enne kui Hele Israel oma tunniga alustas, esitasid 7 õpilast flöötidel Eesti hümni. Esituse puhtus ja särav mitmehäälsus püsib tänini kõrvus.

Haridus pole prioriteet vaid sõnades

Kuigi olin USA-s juba neljandat korda ja mul oli õnne nüüd tutvuda seni külastamata osariikidega, on sealse hariduse arengut, võrreldes viimase külaskäiguga 2000. aastal, selgelt näha. Haridus pole Ameerikas prioriteet vaid sõnades. Vähemalt neis kahes osariigis on see nii. Kuigi Indianas osalesime vaid konverentsil, võisime linnas ringi liikudes näha kõikvõimalikku agitatsiooni, mis tutvustas õppimisvõimalusi nii suurte kui ka väikeste jaoks.

Indianapolise Kapitooliumist võis igaüks kaasa võtta materjale, mis tutvustavad hariduse eesmärke ja saavutuslikke sihte lasteaiast 8. klassi lõpuni.

Ameerika koolielu erineb meie omast eeskätt mitmekultuurilisuse poolest. Sageli on konkreetses klassis olevatel õpilastel õppimiseks erinev ettevalmistus, etnilisest mitmekesisusest rääkimata.

Igas koolipiirkonnas on koolidel oma õppekava ning omad standardid, mis põhjustab koolivahetajatele suuri probleeme. Ometi ilmus 2000. aastal esimene hariduse sisu ühtlustamise plaan „Content knowledge". Püüdlevad ameeriklasedki ühtluskooli poole, ehkki nii suures riigis jäävad otsustavaks piirkondlikud eripärad. Suurt vaeva nähakse õpikeskkonna täiustamisega. Nägime põnevaid ruumilahendusi õppeklassidest võimlateni (suuri võimlaid on mõnes koolis lausa kolm) ja kooliraamatukogudes pakutavat.

Rõõmsameelsed õpetajad

Üllatas, kui pühendunult ja rõõmsameelselt töötavad õpetajad. Tunnustatakse õppurite iga pisematki edusammu ja põhirõhk on nn arusaamisega õppimise korraldamisel. Kõige olulisem on õpilasel mõista, miks midagi just sellisel viisil meie elukeskkonnas toimib.

Parima mulje jätsid tunnid. Õpetaja on autoriteet heas mõttes ja tema poole pöördub iga laps oma küsimusega just siis, kui tal töös takistus ette tuleb. Palju on ühiseid arutelusid. Keegi ei karda oma arvamust välja öelda, ka siis mitte, kui see juhtub olema varemöeldule risti vastu. Ütlematagi on selge, et iga väitega käib kaasas argument selle tõestuseks. Nii tekibki põhjendatud arvamus elunähtustest.

Oma piirkonna koolide õppekava eest vastutab kindel spetsialist – superintendant. Dr. Gary T. Zabilka kabinetis oli hulgaliselt nii klassikalist kui ka uusimat õppekava-alast teaduskirjandust. Illinoisis on suudetud ülikoolid rakendada toetama üldharidus- ja kutsekoole.

Koostöös ülikoolidega on koostatud uued matemaatika ja loodusainete õppekavad, mis pakuvad lastele varasemast suuremat huvi. Kõige olulisem on nende rakenduslik väärtus – see, et koolis õpitut saab igapäevaelus kasutada! Kas või selleks, et otsustada, mida on kasulikum osta igapäevaseks tarbimiseks. Seega on arvutamise õpetamise kõrval tähtsal kohal ka aruka tarbija kasvatamine. Seda kõike me tundides nägimegi.

Avanes võimalus tutvuda kahe superintendandi tööga. Mõlemal juhul märkasime, et nad olid väga heades suhetes oma vastutusalasse kuuluvate koolidega. Küsisime, kuidas õppekavasid koostatakse ja kui palju on nn rahvaarutelusid. Vastati üsna üheselt: õppekavatöö on professionaalne tegevus, mida peavad tegema asjatundjad, spetsialistid, eriteadlased.

Asjatundjaid usaldatakse

Lastevanematel palutakse tagada laste ohutus ja korralik õpikeskkond kodus. Arutelusid peetakse näiteks hispaaniakeelsete õpilaste õpikorralduse üle või arutatakse õpilaste käitumist ja õpimotivatsiooni tõstmist. Meile omaseid lahinguid tundide arvu üle ei peeta vajalikuks, sest spetsialiste usaldatakse. Usaldatakse ka kirjastusi – õpikutest, mida kaasa tõime, võib näha, kuidas osatakse integreerida erinevat ainesisu.

Heameel oli, et leidsin tuge oma veendumusele – ka minu meelest on hariduse kõige suuremaks eesmärgiks inimese sotsialiseerumise ehk ühiskonnaliikmeks saamise toetamine. Õpetatakse mõistma ühist elukeskkonda ja teisi inimesi, samuti võimalusi ühiselus osalemiseks.

Ühes koolis olid tavaliste õpilaste kõrval ka täiskasvanud õppurid. Erivajadustega õppijate klasse nägime samuti. Seega püütakse teed haridusele luua kõigile, olenemata õpilaste erinevast suutlikkusest.

Eesti õpetaja jälgedel

Käisime ka vaatamas, millised jäljed on jäänud Chicago Ülikooli eesti pedagoogikateadlasest Hilda Tabast (1902–1967). Kuigi tegemist on poole sajandi taguse klassikuga, võis tema teoseid leida isegi avalikust linnaraamatukogust. Ja kui käisin raamatupoes, sain oma suureks üllatuseks Illinoisi osariigi õpetajakaardi omanikuks, sest valitud raamatute põhjal saadi aru, et olen haridustöötaja, kuigi mittekohalik. Seda, kes soovib erialakirjandust lugeda, toetatakse tõesti. Mulle tähendas see 25-protsendist soodustust kõikide raamatute ostmisel.

Peame oma eestimaist haridust heaks, ja seda ta veel ongi. Näitas seegi sõit, et meie õpetajad suudavad anda tunde võõrkeeles ja oma eriala tuntakse piisavalt hästi.

Indianapolises nelja riigi (USA, Läti Leedu, Eesti) konverentsil esinesid kõik meie delegatsiooni liikmed ning nende sõnavõtud võeti hästi vastu. Lõime kontaktid ka Indiana Ülikooli teaduritega, kellega kavandame ühisuuringut. Oli, millest õppust võtta ja mille Eestis rakendamist kaaluda.

Enne ärasõitu nägime Iraagi sõja vastast demonstratsiooni. Jagati märke tekstiga "Make books, not bombs". Mõistan neid inimesi ja nende kaotusvalu. Ja hea on teada, et Ameerikaski on enamuses need inimesed, kes tahavad rahulikult oma igapäevast tööd teha. Seda ka hariduses, arendades koostööd ametivendadega teistest riikidest.

[esiletõste]
Hariduse suurim eesmärk on inimese sotsialiseerumise ehk ühiskonnaliikmeks saamise toetamine.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)