Luubi all on kohvijoomise ja kohvikus loomise jäljed eesti kunstis ja kirjanduses

Korraldajad annavad teada, et kasutades sõnakunsti ja kujutava kunsti näiteid 20. sajandi algusest kuni tänapäevani uuritakse nn. märgiliste kohvik-Treffpunkt’ide (nt Werner, Pegasus jt) fenomeni ning kohvikute sotsiaalse ja vaimse ruumi loomingulist mõju. Tänavu möödub sajand nii kirjandusrühmituse „Siuru“ tähelennust kui ka sõna „kohvik” sünnist. Siurulased olid esimene põlvkond linnakirjanikke, kelle jaoks kohviku roll muutus eksistentsiaalseks. Ühe sellise „purjutava kohvijoomingu” käigus sündis 1917. aasta kevadel „Siuru“ seltskondliku keelemängu kestel uudissõna „kohvik“. (Muuseas, tallinlaste vene keelepruugis on sõna "kofik" juba ammu sama kindlat juurdunud kui "kaubamaja".)

Näitusel on paarkümmend kunstiteost Ado Vabbe, Varmo Pirgi, Endel Kõksi, Richard Kaljo, Eduard Wiiralti jt loomingust.  20. sajandi algusest kuni tänaseni pärit luulevalik pakub kollaaži seisunditest, mis on ühel või teisel viisil kantud kohvikus viibimise või kohvijoomise meeleoludest. Luuletusi on H. Visnapuu, A. Alliksaare, J. Kaplinski, V. Luige, J. Jõerüüdi, D. Kareva, J. Rooste jpt. loomingust.

Väljapanek näitab, kuidas luuletuste, proosakatkendite, maalide ja joonistuste kooslus peegeldab kohvikute rolli linnamiljöös ja nende positsiooni linna kultuuriliste märkidena ning  kohvikukülastajate kirevat seltskonda. Paadunud kohvikultuurlased saavad koguni osta kohvipakke kohvinduslike tsitaatidega, mille on sõnastanud  nüüdiskirjanikud Viivi Luik, Jaak Jõerüüt, Doris Kareva ja Jan Kaus.

Jaga |