Nädal Euroopa Parlamendis

 Pidulikul istungjärgul pidas parlamendile tervituskõne Euroopa Nõukogu eesistujariigi Sloveenia president Danilo Türk.

Istungjärguks ette valmistatud rohketest dokumentidest võiks esile tõsta need, mis käsitlevad Euroopa ombudsmani ametijuhendi muutmist,  elundidoonorlust, kodanikuühiskonna rolli EL-i uimastipoliitikas.

Totalitaarrezhiimide kuritegudest

Euroopa Komisjoni volinik Jacques Barrot andis  ülevaate kuulamisest, mille Euroopa Komisjon ja Euroopa Nõukogu eesistujariik Sloveenia korraldasid 8. aprillil totalitaarrezhiimide kuritegude teemal. Käsitleti  genotsiidi, inimsusevastaseid kuritegusid ja sõjakuritegusid, mis on toime pandud totalitaarrezhiimide poolt või nende poolt, kes neid kuritegusid avalikult õigustavad, eitavad, moonutavad või mitteoluliseks tunnistavad.

Barrot märkis, et vanad liikmesriigid peaksid olema teadlikumad uute liikmesriikide ajaloost. Ta nentis, et tõe jaluleseadmine on oluline lepituse saavutamiseks. Kummastav oli kuulda, et see, mis puudutab totalitaarrezhiimide kuritegusid, on justkui iga riigi siseasi ja iga liikmesriik peab leidma endale parima tee, sest „kõigile sobivat teed ei ole".

EL-i ülesandeks on Barrot' sõnul hõlbustada lepitust osapoolte kokkuviimise teel. Pärast saadikute, põhiliselt konservatiivide ja liberaalide, sõnavõtte muutis volinik veidi tooni ja teatas, et Euroopa Komisjon soovib  uurida, millist seadusandlust ja praktikat liikmesriikides kasutatakse totalitaarrezhiimide kuritegude puhul.

Fraktsioonide esindajate kõnevoorust tõstaks esile Vytautas Landsbergise (Leedu) sõnavõtu. Ta rõhutas, et  Venemaa praeguse valitsuse tegevus on arusaamatu, nagu ka tema avaldused endise NSV Liidu suhtes. "Venemaal räägitakse Natsi-Saksamaa kuritegudest, ent Stalini-aegsetest kuritegudest mitte. Selline silmakirjalikkus toetab tänaseid neonatse," leidis Landsbergis. Ta rõhutas, et ükskõik kuidas Venemaa ka püüab ajalugu ümber kirjutada, tuleb sellele ajaloole anda õige hinnang ning et "see aitaks ka Venemaad".

Kui konservatiivid ja liberaalid toetasid kommunismikuritegude hukkamõistu, siis vasakpoolsed erakonnad ei pidanud vajalikuks paralleelitõmbamist natsismi ja stalinismi kuritegude vahele.

Elundidoonorlusest

Elundite siirdamise vajadus on Euroopas pidevalt suurenenud kiiremini kui annetatud elundite arv. Praegu on Euroopas ootenimekirjades üle 400 000 patsiendi ning paljud neist surevad doonorielundite kroonilise nappuse tõttu.

Arutelul rõhutati, et elundidoonorlus peab olema rangelt mittetulunduslik – "elundeid annetatakse omakasupüüdmatult ja vabatahtlikult, välistades doonorite ja retsipientide vahelised maksed kui kokkusobimatu põhiliste inimväärtustega". Ainus tasu doonorile saab olla doonorlusega seotud kulude ja ebamugavuste hüvitamine.

Parlament kutsus Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles rakendama konkreetsemaid meetmeid „organiturismi“ ärahoidmiseks. Tuleb koostada juhised kõige vaesemate ja kaitsetumate elundidoonorite kaitseks, et nad ei satuks elundikaubanduse ohvriks, ning suurendada seaduslikult hangitud elundite kättesaadavust.

Parlament soovitas Euroopa Komisjonil edendada teadusuuringuid, et tulevikus võimalduks kasvatada elundeid olemasolevatest kudedest ja rakkudest. Oluliseks peeti EL-i liikmesriikide koostöö tihendamist elundidoonorluse alal. Sellest saaks eelkõige kasu väikesed liikmesriigid, kus on piiratud doonorireservid.

Käidi välja Euroopa doonorikaardi ja teabeliini kasutuselevõtu idee. See täiendaks olemasolevaid riiklikke süsteeme. Näiteks 77% Eesti elanikest (EL25 – 81%) toetab doonorikaardisüsteemi juurutamist, et lihtsamini identifitseerida isikuid, kes on valmis pärast surma olema elundidoonor. Elundidoonorikaarti omab vaid 1% Eesti elanikest (EL25 – 12%), samas kui Hollandis on selline kaart 44 protsendil elanikest.

Väga tõhus viis doonorielundite kättesaadavust suurendada on üldsusele rohkema teabe pakkumine kohalikul ja piirkondlikul tasandil.

Kaasraportöörina esinedes rõhutasin, et kuna elundite vahetamise üleeuroopaline koordineerimine praegu puudub, on väga oluline tugevdada just seda osa ja konkreetsemalt koordineerida olemasolevat liikmesriikide vahelist elundite vahetamise korda. Avada tuleks diskussioon võimaluse üle võtta elundeid surmajärgselt, juhul kui sellest eluajal keeldutud ei ole.

Euroopa ombudsman peab saama ka salastatud teavet

Meie fraktsiooni liikme, soomlase A. Jäätenmäki algatusel võeti ette Euroopa ombudsmani ametijuhendi muutmine selles osas, mis puudutab ombudsmani juurdepääsu EL-i institutsioonide ja ametite valduses olevale informatsioonile ning ametnike tunnistusi. Nii on EL-i institutsioonid ja ametid tulevikus kohustatud andma ombudsmanile tema nõudel mis tahes teavet, ka salastatut. Enne jõustumist kooskõlastatakse täiendus Euroopa Nõukoguga.

EL-i ja USA läbirääkimised viisavabaduse üle

Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjon tegid avalduse 12. ja 13. märtsil toimunud EL-i ja USA justiits- ja siseministrite kohtumise järelduste kohta. Kohtumisel arutati USA ja teatud liikmesriikide kahepoolseid, Euroopa Komisjoni osaluseta läbirääkimisi viisavabaduse üle. Kahepoolsed viisavabaduse memorandumid USA-ga on sõlminud Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Tshehhi ja Slovakkia.

Nõukogu ja Komisjon on viisaläbirääkimistel otsustanud kasutada paralleelset lähenemist – riikide pädevusse kuuluvate küsimustega tegelevad riiklikud võimud ning EL-i pädevusse kuuluvate küsimustega tegeleb Komisjon.

Nõukogu eesistuja Sloveenia andis parlamendile ülevaate viisavabaduse olukorrast ja kinnitas, et Euroopa Komisjon on saanud mandaadi pidada USA-ga läbirääkimisi jõudmaks lõpliku kokkuleppeni 12. juunil aset leidval EL-i ja USA tippkohtumisel. Ta rõhutas, et tulevikus peaks reisijad saama võimaluse esitada oma andmed ka internetis ning taotleda elektroonilist viisat, mis kehtiks kaks aastat.

Volinik Jacques Barrot tutvustas planeeritavat viisaväljastussüsteemi, millesarnane toimib juba praegu EL-i ja Austraalia vahel. Ta kinnitas, et Euroopa Komisjon jätkab USA võimudega dialoogi hoides lähedast partnerlust. Ebaõiglus ning kodanike kahte kategooriasse jagunemine peab lõppema, sest EL-i tugevus peitub tema ühtsuses.

Toiduainete hinnatõusust

Aktiivselt arutati toiduainete hinnatõusu Euroopa Liidus ja arenguriikides. Ennekõike keskenduti  peamistele põhjustele, mis on esile kutsunud toiduainete puuduse ja loonud paljudes riikides kriisilähedase olukorra.

Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooni juht Graham Watson märkis: „Toiduainete hinnatõus põhjustab miljonitele inimestele vaesusesse sattumist ja nälga ning teeb võimatuks saavutada aastatuhandevahetusel seatud eesmärki vähendada maailmas 2015. aastaks vaesusetaset poole võrra."

Ta rõhutas, et põllumajandussaadustest biokütuste tootmise suurendamine kärbib ning tõrjub kõrvale toiduainete tootmist, pannes seeläbi aluse paljudele ja mitmesugustele toiduainete hindade tõusudele.

"Maailma elanikkonna kasv ja vaesuses olevate inimeste arvu suurenemine seoses kliimamuutustega; põllumajandusliku maa minek tööstuslikuks kasutamiseks; spekuleerimine tarbekaupadega ja toitumisharjumuste muutumine – see kõik aitab kaasa kriisi tekkimisele," ütles Watson.

Põhimõtteliselt samadel seisukohtadel olid ka teiste fraktsioonide esindajad.

Kodanikuühiskonna roll EL-i uimastipoliitikas

Parlamendis vastu võetud raport on vastuseks Euroopa Komisjoni rohelisele raamatule kodanikuühiskonna rolli kohta Euroopa Liidu uimastipoliitikas. Selles dokumendis tehti ettepanek ellu kutsuda kodanikuühiskonna uimastifoorum, mida juhiks Euroopa Komisjon ja mis edendaks Komisjoni ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahelist dialoogi. Euroopa Komisjon tuli välja olemasolevate võrkude temaatilise ühendamise ideega.

Liikmesriikide valitsusi, valitsusväliseid organisatsioone, kodanikuühiskonna esindajaid ja kutseühendusi kutsuti üles korraldama järgmisi põhjalikke teavituskampaaniaid:

·         uimastite tekitatud füüsilise ja psüühilise tervise riskid ja kahjustused, eriti noortele tüdrukutele, rasedatele või rinnaga toitvatele naistele ja lastele;

·         reproduktiivtervis ja narkootiliste ainete ülekandumine emalt lootele;

·         alaealiste ja hälbiva käitumisega narkosõltlaste ravimine;

·         nende vanemate toetamine, kelle lapsed tarbivad narkootikume.

 Raport sätestas, et EL ja liikmesriigid toetaksid kodanikuühiskonna tegevust uimastite valdkonnas, toetades järgmisi algatusi:

·         töökohal ja noorte hulgas uimastite ja psühhotroopsete ainete kasutamist käsitleva ennetus- ja teavitustöö tugevdamine;

·         vanglas viibivate uimastisõltlaste ravimine;

·         üksikasjalike ennetuskavade kehtestamine ühiskondlike ja ametiühinguorganisatsioonide abiga, et ohustatud linnapiirkondades võidelda psühhotroopsete ainete kasutamise vastu, eelkõige noorte hulgas, tehes seda viisil, mis rahuldaks füüsilise ja vaimse tervise vajadusi;

·         uimasteid ja nende tervistkahjustavat mõju  käsitlevate teavitus- ja ennetuskampaaniate korraldamine koolides koostöös vanemate, õpilaste ja õpetajate organisatsioonidega ning teadlastega, püüdes jõuda erinevate demograafiliste rühmadeni;

·         kahju vähendamise poliitika elluviimine vahetut kontakti nõudva töö abil tänavatel ning linnade ja suurlinnade puudustkannatavates piirkondades;

·         tänavalaste ja sotsiaalselt vähemsoodsas olukorras olevate perede konkreetsete taasintegreerimisprojektide väljatöötamine ja rakendamine.

EL-i Põhiõiguste Ametil tuleb analüüsida uimastivastase poliitika mõju ja hinnata selle tõhusust. Raportis tuuakse esile ka katseprojekti "Moonid ravimiks" eesmärk viia osa ebaseaduslikust moonikasvatusest üle seaduslike oopiumipõhiste valuvaigistite tööstuslikule tootmisele.

Jaga |