Rahvusringhääling koondab kultuurisaadete toimetaja Maris Johannese

Mida aga kaotatakse? -- küsivad kolleegid-ajakirjanikud. Kirjas antakse ülevaade Maris Johannese tööpanusest.  Johannes on töötanud Eesti Raadio kultuuritoimetuses 1993. aastast. Tema autorkond on ulatunud Madis Kõivust, Jaan Kaplinskist, Mats Traadist ja Mikk Mikiverist Enn Kasaku, Jaan Unduski, Doris Kareva, Marin Laagi, Jürgen Rooste ja Andra Teedeni.

Viimasel viiel aastal on  Johannese käe all elanud pika traditsiooniga „Keelekõrv", aastast 2000 toimetab ta „Luuleruumi". Luule on kolmapäevase keskööprogrammi kavas 1963. aastast. Aastatega nende saadete kultuurilooline väärtus ainult kasvab.

Kultuurisaadete traditsioon Eesti Raadios on väga pikk. Nõukogude aja aatelise raadiotoimetaja põhivaenlane oli tsensuur, ometi tehti palju sellist, mida praegu häbenema ei pea. Kas tõesti tahame, et vabas Eestis vohab mõõdutundetult meelelahutuslikkus süvenenud kultuurikäsitluse arvel? Tänapäeva meediakülluses on kuulajal-vaatajal sadu valikuvõimalusi, kuid Rahvusringhääling on ainus, kes on põhikirja järgi kohustatud pakkuma kõige kvaliteetsemat, süvenenumat ja harivamat. Mitte ainult seda, mida rahvas tahab, vaid ka seda, mida ta ei tea veel tahtagi, kuid milleni ta võib kasvada.

Allakirjutanud leiavad, et kogemustega, täies loomevormis ning ideederohkusega silma paistnud, kultuurisfääri olulisi valdkondi professionaalselt vahendava Rahvusringhäälingu toimetaja koondamine ei vasta avalikule huvile. Pigem ootab avalikkus Rahvusringhäälingult võimekate töötajate senisest mitmekülgsemat rakendamist. Maris Johannese senine töö ei anna mingit põhjust seda katkestada.

Kirjale kirjutasid alla:

Lea Tormis, Mari Tarand, Fred Jüssi, Pille-Riin  Purje, Külli Tüli, Aili Künstler, Margot Visnap, Kerttu Soans-Tammisto,  Andres Noormets, Urmas Vadi, Krista Kaer, Olavi Ruitlane, Mart Velsker, Sirje Kiin, Jaan Malin, Anu Saluäär, Marin Laak, Jürgen Rooste, Aarne Ruben, Hendrik Lindepuu, Jan Kaus, Arvo Vallikivi, Arne Merilai, Aare Pilv, Elo Viiding, Heidi Sarapuu, Riina Roose

(Kirja täispikk variant vt http://www.kesknadal.ee/)

Avalik kiri Eesti kultuuriüldsusele

Meie kirja on ajendanud Eesti Rahvusringhäälingu toimetaja Maris Johannese koondamise plaan: tema tööleping soovitakse lõpetada kahe nädala jooksul aastalõpusaginas. Eetripildist kaovad saated "Keelekõrv" ja "Luuleruum". Koondamise põhjusena on nimetatud hetke majandusolukorda. Võidetakse 12100-kroonine kuupalk. Mida aga kaotatakse?

Vaadelgem toimetaja tööpanust lähemalt. Maris Johannes on töötanud Eesti Raadio kultuuritoimetuses 1993. aastast. Raadio arhiivis on üle kuuesaja tema toimetatud saate kirjandusest, keelest, teatrist, rahvausundist, kosmoloogiast, filosoofiast, identiteedist jpm. Kuueteistkümne tööaasta jooksul on Maris Johannes loonud aukartustäratava koostöövõrgu keele- ja kirjandusteadlaste, kirjanike, folkloristide, näitlejate ja lavastajatega. Tema autorkond on ulatunud Madis Kõivust, Jaan Kaplinskist, Mats Traadist ja Mikk Mikiverist Enn Kasaku, Jaan Unduski, Doris Kareva, Marin Laagi, Jürgen Rooste ja Andra Teedeni.

Viimasel viiel aastal on Maris Johannese käe all elanud pika traditsiooniga „Keelekõrv"; teatavasti on eesti keele hoidmine ERR-i üks põhiülesandeid. „Keelekõrvas" on sõna saanud nii Tartu Ülikooli kui ka Tallinna Ülikooli keeleuurijad (Haldur Õim, Karl Pajusalu, Martin Ehala, Tiit Hennoste, Krista Kerge jpt), Eesti Keele Instituudi spetsialistid (Urmas Sutrop, Peeter Päll, Kristiina Ross) ja keelekorraldajad, murdekeele entusiastid Lõuna-Eestist, suulise keele uurijad, keeletehnoloogid, terminoloogid, vana kirjakeele uurijad. „Keelekõrvas" on rääkinud nii auväärsed korüfeed Ilse Lehiste, Mati Hint, Mati ja Tiiu Erelt kui ka nooremad oma ala asjatundjad nagu Arvi Tavast, Ilona Tragel jt. „Keelekõrva" on huvitanud eesti keele arendamise riiklik strateegia. Käimas on sari inimestega, kes räägivad eesti keelt võõrkeelena („Koodivahetus"), samuti hääbuvate keelte sari („Au- ja hauasambad keelele"). Eesti Rahvuskultuuri Fond on toetanud „Keelekõrva" populaarseid rubriike „Etümoloogiasõnastik" (autor Udo Uibo) ja „Kujundkeele aabits" (autor Asta Õim). Pooleli on koostöö Tartu Ülikooli emeriitprofessori Huno Rätsepaga etümoloogia vallas.

Aastast 2000 toimetab Maris Johannes „Luuleruumi". Luule on kolmapäevase keskööprogrammi kavas 1963. aastast. Klassikakavade kõrvale on tema toimetamisel tulnud autoriprogrammid uue eesti luule kohta, sarjad „Mis on su nimi, Kalevipoeg?" ja „Ütsik täht" lõunaeesti kirjandusest. „Luuleruum" vahendab kunstilist sõna, jäädvustab kirjandust, talletab näitlejate loomingut. Aastatega nende saadete kultuurilooline väärtus ainult kasvab.

Kultuurisaadete traditsioon Eesti Raadios on väga pikk. Nõukogude aja aatelise raadiotoimetaja põhivaenlane oli tsensuur, ometi tehti palju sellist, mida praegu häbenema ei pea. Kas tõesti tahame, et vabas Eestis vohab mõõdutundetult meelelahutuslikkus süvenenud kultuurikäsitluse arvel? Tänapäeva meediakülluses on kuulajal-vaatajal sadu valikuvõimalusi, kuid Rahvusringhääling on ainus, kes on põhikirja järgi kohustatud pakkuma kõige kvaliteetsemat, süvenenumta ja harivamat. Mitte ainult seda, mida rahvas tahab, vaid ka seda, mida ta ei tea veel tahtagi, kuid milleni ta võib kasvada.

Meie, allakirjutanud, leiame, et kogemustega, täies loomevormis ning ideederohkusega silma paistnud, kultuurisfääri olulisi valdkondi professionaalselt vahendava Rahvusringhäälingu toimetaja koondamine ei vasta avalikule huvile. Pigem ootab avalikkus Rahvusringhäälingult võimekate töötajate senisest mitmekülgsemat rakendamist. Maris Johannese senine töö ei anna mingit põhjust seda katkestada. Ootame keele- ja luulesaadete jätkumist tema toimetajakäe all.

Lea Tormis, Mari Tarand, Fred Jüssi, Pille-Riin  Purje, Külli Tüli, Aili Künstler, Margot Visnap, Kerttu Soans-Tammisto,  Andres Noormets, Urmas Vadi, Krista Kaer, Olavi Ruitlane, Mart Velsker, Sirje Kiin, Jaan Malin, Anu Saluäär, Marin Laak, Jürgen Rooste, Aarne Ruben, Hendrik Lindepuu, Jan Kaus, Arvo Vallikivi, Arne Merilai, Aare Pilv, Elo Viiding, Heidi Sarapuu, Riina Roose

Jaga |