Tallinna TV liitlasteks on tänulikud vaatajad

Tänu avalikule survele andis peaminister lõpuks järele ja pärast Tallinna TV liitumist 4. juulil Pressinõukoguga on telekanalil taas vaba voli pressikonverentsist osa võtta. Kogu kära Rõivase käitumise ümber ei tekkinud aga mitte seetõttu, et ERR-i eetikanõunikul Tarmu Tammerkil jt arvamuslliidritel ning väljaannetel oleks olnud Tallinna TV-st kuidagi eriliselt kahju.

Nad hakkasid kartma hoopis nn. “eesti ajakirjandusvabaduse“ ehk siis iseenda heaolu pärast. „Tema Ektsellents võtab ainuisikuliselt otsuse vastu, et milline on valge meedia ja milline on nii-öelda punameedia. Järgmine kord öeldakse Delfile ka, et vabandage väga, aga teie ei peegelda võib-olla valitsuse seisukohti piisavalt kaunilt ja tõmmake uttu siit pressikalt,“ kirjeldas tegelikku olukorda ajakirjanduses spordiajakirjanik Jaan Martinson 24. juuni raadio Kuku saates „Mehed ei nuta“.

Erinevad poliitikud tõusid Tallinna TV „kaitsele“ üksnes seetõttu, et ühe kanali piiramine valitsuse pressikonverentsilt oleks saatnud meie USA ja Euroopa partneritele ohtliku signaali. Eesti väline kuvand peab olema laitmatu. Just tänu Lääne teadmatusele Eestis tegelikult toimuvast ongi ju Reformierakond saanud pikki aastaid ajada Eestis lihtinimestele tihti nii vaenulikku poliitikat.

Seega peavoolumeedia ja parempoolse avalikkuse vaen tasakaalustatud uudiseid ja valusat tõde avaldava Tallinna TV vastu on endiselt suur.  Kalle Muuli nimetas 6. juulil Eesti riigi maksumaksjate (sh tallinlaste) raha eest ülevalpeetavas Raadio 2 saates „Olukorrast riigis“ Tallinna TV-d koguni  „mõttetuks, nüriks ja jäledaks propagandakanaliks“. Seega ainsad liitlased nii Tallinna TV-l, ajalehel Pealinn ja ka Kesknädalal on endiselt nende tänuväärsed peavoolumeedia ruineerivast propagandast väsinud lugejad ja vaatajad.

Rõivase juhtum kinnitas kõigile laiemat narratiivi omavatele eestimaalastele veelgi enam seda, et meie riigis on ikka midagi väga mäda. Šveitsi kolumnist Kaspar Näf hoiatas Taavi Rõivast 2. juuli Õhtulehes, et kõik riigid, kes toetusid vaid salateenistustele, lõpetasid eksistentsi pigem varem kui hiljem. „Seda tegi ka Nõukogude Liit, kelle ühiskonnaga suhtlemise kommunikatsioonimudelile tänapäeva Eestis toimuv üha rohkem sarnaneb. Sisulistest diskussioonidest hiilitakse kõrvale ja selle asemel lavastatakse propagandasõda ja statistikarallit. Tõsistele probleemidele viitamist naeruvääristatakse, olgu need ka argumenteeritud isegi paremini kui mõni teaduslik väitekiri. Minu meelest on hämmastav, kui vähe Eestis Nõukogude ajaloost on õpitud,“ märkis Näf tabavalt. Hämmastav on Kesknädala meelest aga eriti see, et vabas Eestis kasvanud noor põlvkond, keda esindab ka meie noor peaminister, on sedavõrd oskuslikult omandanud kommunistliku eliidi võtted ja stiili.

Jaga |