Kogan, Lukas, pronkssõdur ja teised

ELMAR SEPP,      23. august 2006


Seekord pole tegemist selle Luukasega, kes rahvasuu kohaselt näitab, kuidas õlut tehakse. See on üks teine mees, nimeks Tõnis Lukas, Isamaa ja Res Publica Liidu kaasesimees, Riigikogu liige, endine minister jne. Kogenud poliitik, nagu sellest põgusastki ametite ja tiitlite loetelust selgub. Alljärgnevalt mõned mõtted tema 17. augusti Postimehes avaldatud artikli „Muutused poliitikas muudavad valitsust" puhul.

Lukas, kes poliitikuna on kahtlemata üht-teist kogenud ja näinud, on seekord kaotanud närvid, avaldab oma kirjutises absoluutsele tõele pretendeerivaid seisukohti ja ajab kohati lausa jama. See on üllatav, sest seni on ta paistnud silma küllalt aruka inimesena.
Iga poliitik peaks teadma, et absoluutsete seisukohtadega ajakirjanduses välja tulla on ülimalt ohtlik. Eriti ohtlik on see juhul, kui puuduvad faktid. Nii väidab Lukas, et koalitsiooni ei ole enam. Sellele järgneb jutt, kuidas Savisaar ja Reiljan on „viinud oma erakonnad teistega kaevikuvõitlusse."
Lukasele ei meeldi, et Keskerakond ja Rahvaliit koostööleppe sõlmisid. See on loomulik ja sellest võib aru saada: kellele see meeldib, kui poliitilised konkurendid tugevnevad. Kahtlemata on opositsioonis kükitamine kurnav, kuid demokraatlikus ühiskonnas võetakse poliitiline võim demokraatlikel valimistel, nii et jõudu tööle, Tõnis, võitke tuleval aastal märtsivalimised ja moodustage oma valitsus. Paraku kõlab see soovitus Lukase partei kasinat toetusprotsenti vaadates mõnitusena, millena see pole kindlasti mõeldud. Nendin lihtsalt fakti, et ühendpartei toetus oli viimaste uurimuste järgi 10% ringis.

Kes on Tõnis Lukase mõttekaaslased?
Ütle, kes on su sõbrad jne. Kõik teavad seda ütlemist. Isamaaliit ei armasta seda täna meenutada. Tõnis Lukase ja tema aatekaaslaste suur sõber teatud ajalooetapil oli ei keegi muu kui Jevgeni Kogan. Aasta oli siis 1999, mil Isamaaliit kutsus Tallinnas appi võimu teostama kurikuulsa interrindlase Jevgeni Kogani. Võim iga hinna eest. See on ja oli Isamaaliidu üks põhimõtteid. Täna ei armasta Isamaaliit seda meenutada. Põhjusega muidugi – olla koalitsioonipartner Eesti omariikluse ühe suurema vastasega pole mingi auasi.
Isamaaliitlaste sümpaatia intrite vastu polnud tol mälestusväärsel 1999. aastal esmakordne. Juba 1990. a pidas isamaaliitlaste üks tookordseid liidreid Illar Hallaste läbirääkimisi impeeriumimeelsete juhi Vladimir Lebedeviga, et kukutada taasiseseisvumise eelsel ajal peaministri kohalt rahvarinde juht Edgar Savisaar. Hallaste pakkus impeeriumimeelsele Lebedevile intrite häälte eest Eesti Vabariigi peaministri kohta. Meenutamist väärib ka asjaolu, et Laari valitsuse 1994. aasta juulilepete alusel jäeti Eestisse vene sõjaväepensionärid. Paljusid neist me näeme täna tihti pronkssõduri juures...

Isamaaliit ja pronkssõdur
Isamaaliidu võimul oleku ajal teatas tolleaegne linnapea Jüri Mõis, et pronkssõduri küsimuses saab lubada ainult niisuguseid otsuseid, mis on vastuvõetavad enamikule linlastele. Isamaaliitlasest abilinnapea Liisa-Ly Pakosta sõnade kohaselt elab Tallinnas üha rohkem inimesi, kellele pronkssõduri asukoht pole linnaelu kõige tähtsam probleem. Linnavõimude prioriteet ei ole ette kirjutada, mida see monument ühele või teisele inimesele tähendab. Üks tõlgendab asja üht, teine teist ja kolmas kolmandat moodi. Sõnaga – ühiskond vajab enne tõsise otsuse vastuvõtmist konsensust. Isamaaliit seda ei mäleta. Selles valguses on peaminister Andrus Ansip vägagi julge oma väljaütlemistes. Kui peaministrile anda aga vabad käed tegutsemiseks, siis teame ju, et midagi tegelikult ei juhtu.
Iga mees võib oma arvamust avaldada, nii kõnes kui ka trükituna. Tõnis Lukase arvamusest kumab läbi viha, nördimus ja kadedus poliitiliste konkurentide edu suhtes. Nii eestlaslik! Nagu noaga lõikab, kui naabrimehel hästi läheb. Rahu, Tõnis, Eesti areneb jõudsalt edasi Keskerakonna ja Rahvaliidu koalitsiooni võimu all, pakun, et isegi rohkem oma rahva huve arvestades, kui senised parempoolsed võimumehed on seda teinud.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)