Valitsuskriisi põhjuseks on valitsemissüsteemi madal kvaliteet

HEINO LEVALD,      30. märts 2005


Eesti riiki vapustab järjekordne valitsuskriis. Korralagedus riigis on mitmel alal ületamas taluvuse piiri. Järjest suurem osa rahvast pettub mitte ainult poliitikas ja poliitikutes, vaid ka demokraatias ega soovi enam osaleda selle peamises protsessis – valimistel. Viimane aeg on hakata kvaliteetselt riiki juhtima. See on lausa Eesti rahvuse ja riikluse elu ning surma küsimus.

Mõistega kvaliteet on tuttav igaüks. Samas teavad vähesed, et see ei tähenda toote või teenuse vastavust tehnilistele tingimustele või standarditele (GOSTidele), nagu see oli varem. Tänapäeval tähendab kvaliteet toote või teenuse vastavust kliendi vajadustele ja ootustele. Seega on kvaliteedimõiste hoopis täiuslikum kui varasem. Vaatleme võrdlevalt, kuidas kvaliteedi uus mõiste rakendub ettevõtte ja riigi tasandil.

Valitsus ei erine teistest organisatsioonidest

Ettevõte või organisatsioon, kes tahab saada oma toodangu või teenuste kvaliteedile kõrget hinnangut, peab uurima oma klientide vajadusi ja ootusi ning püüdma neid maksimaalselt rahuldada. Seda nimetatakse kvaliteedijuhtimiseks. Kvaliteedijuhtimine on võimalik üksnes sellise juhtimissüsteemi tingimustes, mis tagab toodangu ja teenuste stabiilselt kõrge kvaliteedi ka siis, kui inimesed vahetuvad.
Selleks peavad olema kirja pandud kõik täitmist vajavad ülesanded ehk funktsioonid, määratud neile konkreetsed täitjad ning koostatud protseduurid ja juhendid tööde kvaliteetseks täitmiseks. Need moodustavadki organisatsiooni juhtimissüsteemi. Mida enam see vastab organisatsiooni iseärasustele ja mida kindlamini tagab selle järgimine tegevuse tulemuste stabiilselt kõrge kvaliteedi, seda kõrgem on organisatsiooni juhtimissüsteemi kvaliteet.
Ülaltoodu kehtib ka riigi kohta. Riik on rahva ja rahva huvides loodud organisatsioon. Selle klientideks on ühelt poolt riik ise oma vajadusega tagada riigi iseseisvuse kestmine, kord ja julgeolek, teiselt poolt rahvas ehk kõik riigis elavad inimesed oma riigist sõltuvate eluliste vajadustega. Tegevusi, mille abil neid vajadusi riigis ja kohalikes omavalitsustes täidetakse, nimetatakse avalikeks teenusteks.
Valitsus, kes tahab pälvida kõrge hinnangu, peab nagu iga teinegi organisatsioon, uurima oma klientide vajadusi ja ootusi ning püüdma neid maksimaalselt rahuldada. Riigi juhtimise ehk valitsemise kvaliteet on kõrge, kui riigivalitsemisorganite ja kohalike omavalitsuste ning nende struktuuriüksuste tegevuse tulemused vastavad riigi ja rahva vajadustele ning ootustele.
Ka riigivalitsemises tuleb fikseerida kõik täitmist vajavad ülesanded, nende konkreetsed täitjad; koostada protseduurid ja juhendid, et tagada avalike teenuste stabiilselt kõrge kvaliteet. Just selline valitsemissüsteem on möödapääsmatu valitsuse edukaks tegevuseks. Mida täielikumalt ja stabiilsemalt tagab see avalike teenuste kvaliteetse täitmise, seda kõrgem on valitsemissüsteemi kvaliteet.

Kuidas teevad Põhjamaad?

Eeltoodust selgub, kui tähtis on valitsemissüsteemi kvaliteet riigi kestvuse ning rahva vajaduste ja ootuste stabiilse täitmise seisukohast.
Organisatsioonide käekäik sõltub nende juhtimisest. Kuid ka parimad juhid ei saa organisatsiooni hästi juhtida, kui selle juhtimissüsteem on puudulik. Edu saavutamiseks on esmalt vaja juhtimissüsteem korda teha. Juhtimissüsteemi täiustamise aluseks on kvaliteedijuhtimise põhimõtted. Need on esitatud ISO kvaliteedistandardites ning omaks võetud kogu maailmas. Juhtimissüsteemi saavad korda teha ainult juhid ise.
Sama kehtib ka riigi kohta. Ükski valitsus ei saa riiki hästi juhtida, kui riigi valitsemissüsteem on puudulik. Edu saavutamiseks tuleb esmalt valitsemissüsteem korda teha. Selleks on rakendatavad samad kvaliteedijuhtimise põhimõtted, mis muudes organisatsioonides. Valitsemissüsteemi peavad korda tegema selleks loodud organid – Riigikogu ja valitsus.
Meie lähedal asuvates ja ideaaliks olevates väikeriikides nagu Rootsi, Taani, Norra ja Soome on riigi valitsemissüsteemid kujunenud välja pika arengu tulemusena. Need valitsemissüsteemid võivad meile meeldida või mitte, kuid need on olnud tõhusad. Selle tõestuseks on nende riikide püsimine ja seal elavate inimeste heaolu. Ilmnenud probleemid ja sisemised vastuolud on aegade jooksul leidnud lahenduse. Ehkki sealsed valitsemissüsteemid pole üles ehitatud ISO standardi alusel, rahuldavad need selle põhilisi nõudeid ja soovitusi.
Igapäevaelust teame, et meie valitsemisorganid täidavad mitmeid neile antud ülesandeid puudulikult ja aeglaselt. Ent kõige halvem on see, et paljusid ülesandeid, mida nad peaksid täitma, ei ole nende ette üldse püstitatudki. Nii ei ole ühelegi valitsemisorganile antud ülesannet korraldada valitsemise kvaliteedijuhtimist ega analüüsida, kas ja kuidas olemasolevad õigusaktid katavad riigi ja rahva vajadusi, mida oleks õigusaktides vaja muuta, et asjad läheksid paremaks, ja kes peaks seda tegema.
Organisatsioonil peab olema kvaliteedipoliitika – põhimõtted, mida peetakse tähtsaks, et organisatsiooni missiooni järjest paremini täita. Kvaliteedipoliitika peab olema kirjalik, asjaosaliste tunnustatud ja klientidele kättesaadav.
Kvaliteedijuhtimise seisukohast vaadeldakse organisatsiooni tegevust kui organisatsiooni missiooni järjest paremale täitmisele suunatud eesmärgistatud protsessi. See koosneb omakorda reast alamprotsessidest. Selleks, et protsessi kui terviku tulemus oleks kvaliteetne, peavad kõigil alamprotsessidel olema oma nn kvaliteedieesmärgid. Need püstitatakse nii, et nende saavutamine tagab lõpptulemusena organisatsiooni missiooni järjest parema täitmise.
Kvaliteedieesmärkide saavutamine peab olema mõõdetav. Siit tuleneb, et organisatsiooni kvaliteedieesmärgid ja nende saavutamise hindamiseks kasutatavad mõõdikud peavad olema kooskõlas organisatsiooni missiooniga.
Selle nõude vastu eksitakse tihti. See juhtub siis, kui ei suvatseta endale selgeks teha kvaliteedijuhtimise olemust ega läbi mõelda kõiki alamprotsesse ja nende seoseid põhiprotsessiga, vaid alustatakse mõõdikutest ja nende täitmise kontrollist. Nii võib mõnigi alamprotsess ja selle tulemus muutuda eesmärgiks omaette, mis pole kooskõlas organisatsiooni missiooniga või töötab isegi selle vastu. Just sellega oli tegu justiitsministeeriumis.

Kõlav võrdlus Kesk-Aafrikaga

Soome eeskujul loodi algul ka Eesti Rahandusministeeriumis riigi valitsemise kvaliteedi osakond, kes pidanuks nende probleemidega tegelema. Kuid juba 2000. aastate algul, minister Siim Kallase aegu, sai sellest siseauditi osakond, mille ülesannetes puudub sõna "kvaliteet", kuid on sõnad "sisekontroll" ja "tulemusjuhtimine".
Aastal 2002, pärast seda kui riigikontrolör Juhan Parts oli kritiseerinud Eesti riigi valitsemissüsteemi ja võrrelnud seda Kesk-Aafrika Vabariigi omaga, taotlesin tema juurde visiiti riigi kvaliteedijuhtimise küsimustes ja sain selle. Et mul on kvaliteedikonsultandi teadmised ja kogemused ning olen tuttav Soome rahandusministeeriumi riigivalitsemise kvaliteedi osakonna tööga, püüdsin talle enam kui tunnise kohtumise käigus selgitada riigi kvaliteedijuhtimise põhimõtteid ja võimalusi.
Teadmata, et ta võimule pürgib, andsin talle siiski üle kirjalikud ettepanekud süsteemi väljatöötamiseks ja rakendamiseks, mille olin varem andnud kõikidele peaministritele. Parts lubas mu ettepanekud edasi anda töögrupile, kes asjaga tegeleb ja vajadusel mind kutsuda. Kutset ei järgnenud. Küll aga selgitas ta mulle siis alles vastse siseauditeerimise põhimõtteid ja andis sellealast tõlkekirjandust.
Olin temaatikaga tuttav. Küsisin, et kuidas on võimalik teostada ettenähtud karmi siseauditit, kui selleks pole sätestatud kriteeriume. Vastus jäi saamata. Märkisin, et sisulised kriteeriumid sünnivad kvaliteedijuhtimissüsteemi väljatöötamisel ning alustada tuleks sellest. Neis maades, kust võtame üle siseauditi süsteemi, on kvaliteedijuhtimise põhimõtted nii või teisiti rakendatud; ka põhjendatud kriteeriumid on olemas, meil aga mitte. Ilma põhjendatud kriteeriumideta kujuneb aga mis tahes audit audiitori meelevallaks.
Jätku neile juttudele ei tulnud. Olukord, milleni siis rahandusministeeriumis ja riigikontrollis võetud kurss on viinud, lahvatas nüüd tõeliselt ohtlikuna meie riiklusele justiitsministeeriumis.
Valitsemise kvaliteedi ja kvaliteedijuhtimise osas on olukord kogu riigis ja omavalitsustes ühesugune – sellest teatakse vähe ja sellega peaaegu ei tegelda. Selle on asendanud siseauditi nimetuse all sisekontroll ning süsteemitu tulemusjuhtimise mõõdikute kehtestamine. Kuni ei suudeta tõsta Eesti riigi valitsemissüsteemi kvaliteeti, jäävad sellest tulenevad kriisid korduma.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)