Nädala juubilar JOHANNES HINT 100

Üle kogu Nõukogude Liidu teati, et Tallinnas toodetakse mingit imerohtu, mida lähedalt ja kaugelt otsimas ning heal juhul ka ostmas käiakse. Kogu mainitud ettevõtmiste paljususe taga ja ees oli Saaremaal 20. septembril 1914 sündinud tehnikateaduste doktor Johannes Hint, tunnustatud rahvakirjaniku Aadu Hindi noorem vend.

Esialgu võrdus ta kuulsus silikaltsiidiga, mille Johannes Hint töötas välja desintegraatormenetlust kasutades. Teadjamad rääkisid, et tegemist oli ainete peenestamise ja aktiveerimisega sõrmikveskis, millest saigi Johannes Hindi ja ta meeskonna „sampo“. Vähemasti mõneks aastaks. Erikonstrueerimisbüroo „Desintegraator“ oli selle tunnustajate arvates esimene teaduskooperatiiv kogu NSV Liidus. Ettevõte tegutses omakapitali turvil ning oli tihedalt seotud noil aastail maagiliselt eduka EKE süsteemiga. (EKE – Eesti Kolhoosiehitus – Toim.)

Ettevõtmine kogus kiiresti tuure ning peagi räägiti NSV Liidu ja Austria ühisettevõttest „Dessim“, mis tõotas uusi perspektiive ja sissetulekuid. Ühisfirma Tallinna osakonnas töötati uskumatult paljudes suundades, alates mastaapsetest tootmisliinidest näiteks polümeerbetooni tegemiseks kuni eriti menukate biojuuretiste tekitamiseni välja.

Olen ise üht sellist hiigelvanni lähedalt näinud, kui käisin tunnustatud teadlast telesaate jaoks küsitlemas. Vanni pikkus oli kümmekond meetrit ja sügavus tubli poolteist. Mäletan, et selles imeleotises ujusid banaani- ja õunatükid ning veel mitusada komponenti, millest pikapeale komponeeriti kuulus tervisejook AU.

Lahtiseletatult tähendas see esmase autori Urmas Altmeri nimetähti. Kogenud ja toimekas mees oli aastaid tegutsenud Õisu mikrobioloogialaboris ja Vändra juustutööstuses, kus tema juhendamisel töötati välja uudse juustusordi „Eesti juust“ valmistamise tehnoloogia. Loomulikult kutsus Johannes Hint sellise talendi oma meeskonda.

Esimene AU, mis inimestele suurt huvi pakkus, oli AU-2; rahvusvahelise kuulsuseni tõusis AU-8, mida välisriikideski hinnati. „Desintegraatori“ värava taga seisis inimestest pidevalt pikk järjekord, mida palistasid mitme liiduvabariigi numbrimärkidega autod.

Pikkamisi aga hakkasid kerkima ähvardavad kuulujutud. Räägiti, et AU võib põhjustada vähkkasvajate aktiviseerumist. „Desintegraatori“ mehed loomulikult püüdsid tõestada vastupidist. Peagi piirati tootmist ja AU-st sai defitsiit. Kuid ametlik bürokraatia läks veelgi kaugemale. Tont seda täpsemalt enam teab, kas vastuolude põhjustajaks oli igiinimlik kadedus, näiteks firma hiigelkasumite ja tavalisele inimesele mõeldamatute palganumbrite tõttu, või oli otsustajate meelest „Desintegraatorist“ saanud omaette kapitalistlike sugemetega riik tulekahjupunase sotsialismimaa rüpes, mida juhtis peaaegu et avalikult nõukogude tegelikkuses üdini pettunud vabamõtleja.

Igatahes Johannes Hindi ja ta lähemate kaastöötajate vastu algatati kriminaalprotsess. ENSV teeneline teadlane, ENSV riikliku preemia kavaler ja tollal peaaegu maise pühaku staatuse taganud Lenini teaduspreemia saanud mees arreteeriti 1981. aasta sügisel.

Täna ollakse kindlad, et süüdistused olid fabritseeritud ning protsess sisuliselt poliitiline, kuigi Hinti süüdistati mitte lähenemises Eesti Demokraatlikule Liikumisele, vaid ametialastes kuritarvitustes. Mees mõisteti 15 aastaks vangi. Ta pidas Patarei vanglas vastu vähem kui kaks aastat. Nõukogude võimu agoonia kuudel rehabiliteeris NSV Liidu ülemkohus Johannes Hindi 1989. aasta aprillis postuumselt ja täielikult. Kõik teeneka mehe aunimetused ja teaduskraadid taastati, osaliselt tagastati perekonnale varem konfiskeeritud vara.

Johannes Hindi saavutuste loetelu on aukartustäratav ja sellele Eestis on raske võrdset leida. Ta oli 62 leiutise autor. Tema nimel oli ja on tänagi veel 28 patenti. J. Hindi nimega teadustrükiseid on kokku loetud üle 200.

Viimastel aastatel on Johannes Hindi töid taasavaldatud veebis. Andres Sööt tegi temast tõsielufilmi, Mati Talvik – kaheosalise telesaate. Mati Undi kirjutatud filmistsenaariumi „Desintegraator“ saab lugeda ajakirja Looming 1997. aasta numbrites 7 ja 8.

Johannes Hindi elust, tööst, saavutustest ja kannatustest saaks vaadatava teleseriaali, mis küllap oleks praegu ekraanil näha olevaist ehk mõttekamgi.

ENN EESMAA

Jaga |