Eelarve annab ühe käega, teisega võtab topelt

TOOMAS VAREK,      29. oktoober 2003


Riigieelarve menetlus on kahtlemata aasta kõige olulisem poliitiline debatt, sest määrab see ju kogu ühiskonna kui terviku käekäigu kogu järgnevaks aastaks.

Eelarve on tasakaalust väljas
2004. aasta riigieelarve on taasiseseisvunud Eesti mahult kõige suurem eelarve ja seda suuresti tänu Euroopa Liidult saadavale 5,2 miljardile lisakroonile. Keskfraktsioon julgeb aga avaldada sügavat kahtlust, kas praegune valitsus ikka suudab selle numbri eesti rahvale reaalsuseks muuta. Täna on see suures osas veel katteta raha.
Suhteliselt madal haldussuutlikkus, kaasfinantseerimise raskused, eriti kohalike omavalitsuste tasandil ja riigi arengu selge visiooni puudumine sunnivad meid arvama, et järgmise aasta eelarve on tasakaalust väljas. Avaldan siirast lootust, et valitsus tahab ja suudab opositsiooni vastupidises veenda.

Omavalitsused jäetakse hätta
Kohalike omavalitsuste rahastamine ei ole täitnud nende lootusi ja kindlat valimiseelset lubadust, et maksukärped kohalikke eelarveid ei kahjusta.
Omavalitsusliitude Koostöökogu hinnangul on täiesti ilmne, et praeguste prognooside kohaselt on omavalitsuste tulude pooled eelarves ebareaalsed. Omavalitsuste tulubaasi kasv on olnud väiksem kui riigieelarve ja SKP kasv. Enamik omavalitsusi jäävad samale tasemele kui tänavu, mõned ka alla selle. See seab tõsise kahtluse alla nende võimekuse Euroopa Liidu poolt pakutavate võimaluste ärakasutamisel.
Omavalitsusi on eiratud ka haridusküsimustes. Mäletame hästi, et lisaeelarve puhul lükkas koalitsioon tagasi meie ettepaneku, et "21. sajandi kooli" projekti rahastataks vastavalt omavalitsuste riiklike investeeringute programmi pingereale. Nüüd soovib koalitsioon jätta kogu vastutuse lasteaedade ülalpidamise ja lasteaia õpetajate palkade osas omavalitsuste kanda.

Sotsiaalprobleeme ei lahendata
Määramatusse tulevikku lükkuvad kahjuks ka tasuta koolilõuna võimaldamine põhikooli lõpuni ja lapsetoetuse määra tõstmine. Meenutagem, et viimane on juba seitsmendat aastat olnud külmutatud täiesti ebarahuldavale 150 krooni tasemele. Lootus, et vanemahüvitis praegusel koalitsiooni poolt väljapakutud kujul rahuldab Eesti enamiku laste kasvatamisega seotud majanduslikud probleemid, on enam kui küsitav.
Põletavaid sotsiaalprobleeme, mida valitsus 2004. aasta riigieelarvega lahendada ei püüa, on teisigi. Me ei leia jätkuvalt eelnõust abinõusid sundüürnike olukorra leevendamiseks. Järgmise aasta eelarves ei ole ette nähtud toetusi korteriühistutele. Tekib küsimus, et miks ei soovi koalitsioon jätkata Eesti elamumajanduse arengukava 2003-2008 elluviimist?
Korralikust pensionitõusust on palju kõneldud, kuid lahendamata on peamine: pensionide tõstmine Euroopa Liidus normaalseks peetavale tasemele ehk vähemalt neljakümnele protsendile meeslihttöölise palgast. Ka selles osas ei lisa järgmise aasta riigieelarve eelnõu lootustandvaid noote. Kärbitud on puuetega inimeste toetusi 3 miljonit krooni, kiirabi rahastamist 10 miljonit, töötu abirahasid 30 miljonit krooni. Kiirabi on juba aastaid olnud alarahastatud ja neilt ei tohi mitte 10 miljonit ära võtta, vaid tuleb 40 miljonit kohe juurde anda. Sotsiaalkaitse tagamise osas on Eesti täna kahjuks Euroopa Liidu "punase laterna" rollis. Leiame, et hädavajalik on toimetulekupiiri tõstmine. Seda kiiresti tegemata ei täida me oma põhiseadustki, rääkimata euroopalike väärtuste jagamisest.

Lagunemisohus päästeteenistus
Väga tõsist muret teeb päästeteenistuse negatiivne finantseerimine. Me ei saa leppida, et puuduolevate summade tõttu langeb oluliselt tuletõrje- ja päästeteenistuse reageerimisaeg, väheneb päästeametnike koolitus ja tervisekaitse. Eesti tuletõrje- ja päästepealikud soovitavad oma pöördumises juba täna Eestimaa elanikel hakata sügavalt kaaluma kõiki alternatiivseid võimalusi, kust võimalike õnnetusjuhtumite puhul kiireimat abi leida!?
Päästeteenistuse juhtide sõnul on päästeteenistus lagunemisohtlikus olukorras. Järgmise aasta eelarve suurendamist taotleti 77 miljoni krooni võrra, mida valitsus ei toetanud. Vastupidiselt taotletule on seda hoopis 2003. aasta eelarve mahuga võrreldes 33 miljoni krooni võrra vähendatud. Valitsus on küll kinnitanud Eesti päästeteenistuse prioriteetsed arengusuunad aastani 2007, kuid eelarvepoliitika selle elluviimist kahjuks mitte kuidagi ei toeta. Kokkuhoid kodanike turvalisuse pealt võib meile kiiresti ja valusalt kätte maksta.

Lõiv maksukärbete eest
Kultuuriobjektide rahastamine väheneb järgmisel aastal 17%. Vaatamata põllumajandussektori eelarve tõusule jääb täitmata koalitsioonilepingu punkt, kus lubati põllumeestele tagada 55% otsetoetusi Euroopa Liidu keskmisest tasemest. Väga valulik on see lõiv, mida peame maksma tulumaksu kärbete pealt. Eriti sotsiaalvaldkonnas. Tundub, et riik "ühe käega annab ja teisega topelt võtab". Kui SKP kasvab prognoositavalt 5,6%, siis maksud kasvavad käibemaksu ja aktsiisidega kokku ligikaudu 10%. Inimeste enamiku elatustaseme tõusule asjade selline areng vaevalt et kaasa aitab.

Keskerakonna fraktsioon avaldab tõsist ja nõudlikku lootust, et Riigikogus valmib siiski läbipaistev eelarve, mis ei eira opositsiooni ettepanekuid. Probleemide edasilükkamine ju mitte ei lahenda, vaid süvendab veelgi puudujääke ja vastuolusid.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)