Uus aasta tuli suure kärina ja mürinaga

Tulevärki üha rohkem

Iga aastaga on mu elukohas uue aasta tervitamine pürotehnika abil aina võimsamaks muutunud. Kas on see rahva jõukuse kasvu, pürotehnika odavamaks muutumise või kergesti kättesaadavaks tegemise märk? Vast võib siin kõiki neid tunnuseid leiduda? Esimest korda tõi ka mu väimees paarikümne raketiga komplekti, mis sai ilusaks lisaks kogu ilutulemöllule.

Muidugi ei jäänud presidendi kõne kuulamata. Sellega võib iga huviline tutvuda nii meedia kui ka interneti kaudu igal ajal. Nagu varemgi, nii ka seekord tekitas presidendi kõne minus pettumust. Kogu selle sisu meenutas vana, sissetallatud rada.

Kõned ei kajasta tegelikkust

Varem kuulasin tähelepanelikult igat presidendi kõnet kodanike osavõtu puudumisest riigi majandusliku ja poliitilise elu juhtimisele kaasalöömises. Samuti kokkuhoiust jne. Siis aga imbus meediast igasugust teavet, kuidas suhtus kokkuhoiusse president ise. Näiteks need õlaoperatsioonid rahva raha eest Soomes, kus ravihinnad kordades kallimad. Selles poleks midagi taunitavat, kui kokkuhoidlikkust rõhutav president teinuks seda enda raha eest, mitte meie maksumaksjate arvel. Ja siis veel see Kadrioru presidendilossi tarastamiseks küsitud kolossaalne summa! Kuidas sellised asjad sobivad kokku presidendi kõnedega?

Kodanikualgatused nn Jääkeldri nime all sai teoks Kadriorust eraldatud summadega. Kuidagi kahtlase tunde tekitavad kodanikualgatused, mille läbiviimist riigiametnike kaudu rahastatakse. Kas ei kehti siingi vanasõna: kes maksab, selle muusika järgi ka tantsitakse?

Mida presidendilt kuulsime?

Presidendi sõnul on eestlastel (soliidsem ja õiglasem oleks siiski öelda: Eestimaa elanikel, kes pole ju mitte ainult eestlased) põhjust olla uhke: meie lapsed saavad rahvusvahelistel testimistel (PISA) häid tulemusi, me kuulume Euroopa Liitu ja teised riigid soovivad meie e-teenuseid üle võtta.

„Inimesed peaksid rohkem üksteist kuulama ja austama," rõhutas president. Küsiksin temalt: kelle kaudu või kuidas üksteist kuulata ja austada? Meedia ei avalda tavakodanike arvamusi ja ettepanekuid, kui nendes sisaldub mingilgi määral kriitikat valitsuse või valitsejate kohta.

President rõhutab, et sõimlemise asemel pakutagu alternatiivseid lahendusi ja ettepanekuid. Võistlema peavad ideed, mitte solvangud. Ta ütles: "Meie igapäevaelu mõjutavad inimesed ise kordades rohkem kui Riigikogu. Vaadake kasvõi maanteel toimuvat. Meile ei torma vastassuunast vastu riik, valitsus ega pime juhus vaid inimene, kes on otsustanud eirata reegleid ja kaasliiklejate eluõigust." (Siin ei saa kuidagi märkimata jätta, et valitsus siiski vist tormab... Teatavasti on siseminister liiklusreeglite rikkumise eest karistatud 34 korral!)

Vasturääkivusi ja mitmetimõistmisi

võiks presidendi kõnest esile tuua palju, kuid kardan, et minu arvamusi võidakse lihtsa inimese arvamuse asemel tõlgendada solvamise, kritiseerimise või koguni laimuna. Kõik ju oleneb sellest, mida kuulda või näha tahetakse.

Ülimalt kena ja meeldiv oleks osa võtta kasvõi presidendi uusaastakõne arutelust. Aga kuidas seda teha? Kelle kaudu või millisel viisil?

Olen palju kordi pöördunud nii isiklikult kui ka meedia kaudu riigiametnike poole palvega karjuva ülekohtu uueks läbivaatamiseks - teenelise rahvakunstniku Voldemar Kuslapi õnnetusjuhtum kvalifitseeriti ilmselgesti ebaõiglaselt kuriteoks. Kahjuks pole mitte keegi suvatsenud mulle isegi vastata. Riigikohtu esimehed, justiitsministrid, politseiülemad vahetuvad, aga kell tiksub seinal ikka vanaviisi ja mingi kodanikule tehtud ülekohus ei huvita mitte kedagi,

Kõik need on valusad küsimused ja rahvas pole nii rumal, et toimuvast aru ei saaks. Sellepärast suhtutakse ka presidendi kõnedesse üsna erinevalt. Sõltuvalt inimeste silmakirjatsemisest, argusest või truualamlikkusest ei saa me kuulda muidugi alati seda, mida nad tegelikult mõtlevad.

JAAK LAIDLA Harjumaalt

Jaga |