Seltsimees Bush ja pangandus

Pärast seda, kui seltsimees [Dyer: comrade - Tõlkija märge] George W. Bushi juhtimisel natsionaliseeriti hiljuti kaks USA suurimat hüpoteekide vahendajat ja kodulaenude finantseerijat Freddie Mac ning Fannie Mae, kirjutas Anatole Kaletsky The Times'is (London): “George W. Bushi poolt juhitav maailma kõige kapitalistlikuma riigi kõigi aegade kõige kapitalistlikuma suunitlusega valitsus otsustas minema pühkida eraomanikud kahest riigi olulisimast finantsasutusest, asendades need riigi poolt ametisse nimetatud bürokraatidega.“

Vastavalt Wikipedia definitsioonile tähendab natsionaliseerimine tööstuse või vara üleminekut üldomandisse valitsuse poolt sooritatud aktina. Idee, et riik peaks valdama tootmist ja  tegelema tulude ümberjagamisega, on erinevate „sotsialistlike“ riigivalitsemisvormide poliitika. Natsionaliseerimine võib toimuda endistele omanikele kompensatsiooni makstes, aga ka seda mitte tehes. Kui kompensatsiooni ei maksta, toimub  sundvõõrandamine.

Freddie ja Fannie puhul oli tegemist niisiis sundvõõrandamisega. Kui tänavu märtsis USA investeerimispank Bear Stearns hingusele läks, püüdsid panga osanikud oma poliitilist mõjukust kasutades aktsiate väljaostuhinda tõsta esialgselt kokku lepitud 2 dollarilt 10 dollarini. Teadaolevalt kontakteerus USA Föderaalreserv aga juba aprillis Skandinaavia võimuesindajatega, kes andsid ülevaate seal piirkonnas aastail 1991–1993 toimunud samalaadsest kriisist, millega suudeti edukalt toime tulla. Skandinaavias natsionaliseeriti tol korral paljud pangad, ilma et osanikele oleks mingit kompensatsiooni makstud.

Freddie Mac ja Fannie Mae võlg kokku on  5,5 triljonit dollarit, mis vastab kahele kolmandikule  USA senisest riigivõlast. Seega lisati 5,5 triljonit natsionaliseerimise tulemusena USA riigivõlale, mille suurus on nüüd ligi 14,8 triljonit dollarit. Sellest ajast, mil seltsimees George W. Bush astus ametisse, on USA riigivõlg umbes kolm korda suuremaks kasvanud.  Freddie ja Fannie aktsiate omanikud jäid aga tühjade pihkudega.

Nii Freddie kui ka Fannie tegutsemise viimasel poolel aastal püüdsid võimud neid kaht finantsasutust meeleheitlikult vee peal hoida. USA rahandusministeerium julgustas ja meelitas investoreid neisse lisaks pumpama ligi 20 miljardit dollarit. Situatsiooni halvenedes, kui ilma kompensatsioonita natsionaliseerimise oht reaalsemaks muutus, hoiatas Hiina keskpanga endine nõunik Yu Yongding: “Kui USA valitsus laseb Fannie ja Freddie põhja ning rahvusvahelised investorid jäävad kompensatsioonita, tähendab see senikehtinud rahvusvahelise finantssüsteemi lõppu.“

Tänavu septembris see rahvusvaheline finantssüsteem jõudiski lõppu, kuigi selle tagajärjed ilmnevad ilmselt alles aastate pärast. Septembri keskel natsionaliseeris USA valitsus  veel ka American International Groupi (AIG), muutudes ise maailma suurimaks kindlustuskompaniiks. „See tegu tähendab USA-le läbi ajaloo suurimat kallet sotsialismi suunas,“ sõnas USA valitsuse otsust kommenteerides Euro Pacific Capitali president Peter Schiff.

USA rahandusministeeriumi hiljutine ettepanek võtta riigi kanda 600 miljardi dollari eest „halbu“ kinnisvarainvesteeringuid näitab, kuidas vaid mõne kuuga on eemaldutud vaba turumajanduse toimimise põhimõtetest (USA Esindajatekoda andis 29. septembril siiski eitava hääle finantssektori päästmise plaanile – I.V.). Nagu Hiina on arendanud „sotsialistliku majandust oma  eripärasustega“, on ka USA majandus muutumas sotsialistlikuks oma „eripärasustega“. (Neil kahel on isegi sarnaseid „eripärasusi“, näiteks üldkättesaadava  tervishoiuteenuse pakkumise nappus.)

Kiirelt aset leidnud ebatavaliste muutuste puhul on hämmastav, et „vabaturumajanduse hällis“ USA-s endas pole kuulda avalikku kriitikat natsionaliseerimise vastu.

Kas vabariiklased saavad karistatud oma vastutustundetu majanduspoliitika eest? Mitte siis, kui demokraat Barack Obama võidab novembris presidendivalimised, mis näib väga tõenäoline. Ameeriklased ei mäletaks, kes konkreetselt põhjustas finantskriisi, mis neid laostas. Nad süüdistavad võimulolevat parteid, kelle ülesandeks peaks olema vähendada kriisiga kaasnevat viletsust ja segadusele piir panna. Barack Obama võidu korral jäävad seega süüdi demokraadid.

GWYNNE DYER, kolumnist

Lühendatult tõlkinud Indrek Veiserik

Jaga |