Euroopa salajane mäss USA vastu

Tuletame meelde, millest kõik algas – meie peavool libises sellest põnevast teemast nagu ikka kergelt üle ja näib, et juhtunut soovitakse unustada.

 Poola ajakiri Wprost avaldas juuni lõpus salvestised, milles välisminister Radoslaw Sikorski väidab, et Poola tugev liit USA-ga pole midagi väärt ning on isegi kahjulik, kuna loob võltsi turvatunde. Sikorski ütles endisele rahandusministrile Jacek Rostowskile, et poolakate usk, nagu USA nende julgeolekut tugevdaks, on naiivne.

 „See on täielik bullshit,“ põrutas Sikorski, kelle sõnul on Poola teinud USA-le oraalseksi juba aastaid, ilma jänkidelt midagi vastu saamata. Sikorski väljendas salvestisel muret, et USA-ga suhete hoidmise nimel on Poola toonud ohvriks suhted geograafiliselt palju lähedasemate riikidega nagu Saksamaa ja Venemaa, minnes nendega vaenujalale. Sikorski olevat ka öelnud, et „Poola on tülis nii Saksamaaga kui Venemaaga, ometigi teeme näo, nagu kõik oleks korras.“

 Sikorski väidab Poola käitumise olevat luuserliku ja nimetab poolakaid madala uhkuse ja enesehinnanguga rahvaks. Ta iseloomustab poolakate mentaalsust sõnaga „Murzyńskość“. Otsest vastet sellele pole, kuid eesti keelde võiks selle väljendi tõlgendada kui neegri või orja käitumine. Suurbritannia ja brittide kohta ütles aga Sikorski näiteks järgmist: „Nad on Ida-Euroopa ja nii mõned muudki asjad perse keeranud.“

 „Kui Euroopa ei muutu, lõpetab ta väga halvasti,“ tunnistab Sikorski avameelselt. Vestlus toimus väidetavalt 2013. aasta juulis Varssavi restoranis „Öökull ja sõbrad“. Sikorski ise eitab vestlust ning väidab, et pole kunagi sellenimelises restoranis einestanud. Kui julged teha, siis julge ka tunnistada!

Milline on Ilvese tegelik arvamus?

 Kesknädal ei hakka siinkohal arutama, kas nimetatud lindistused sokutati ajakirjandusse konkurentide poolt nurjamaks Sikorski plaane saada Katherine Ashtoni asemel järgmiseks kõrgeks Euroopa Liidu välispoliitika esindajaks või mitte. Kesknädalat üllatas pigem hoopis see, kui vähe arutas meie peavoolumeedia Sikorski lindistustes olevate sõnade üle. Sikorski on ju tänu meie presidendile Eestile vägagi oluline poliitik. Sikorski ja tema abikaasa, autoriteetne ajakirjanik Anne Appelbaum on pikaaegsed Ilvese südamesõbrad. Ühiselt on koos oldud ja poseeritud Ärma talus ja mujalgi ühisüritusel. Ilves toonitab tihti oma sooje suhteid Poola ja Sikorskiga.

 Miks peavoolumeedia avaldas sel suvel toimunust vaid üksikud nupud? Miks ei küsitud presidendilt arvamust selle kohta, et USA „fännist“ Sikorski korraga jänkisid salaja siunab? Võib-olla jagab eeskujuliku USA „altaripoisina“ käitunud Ilves lindistustel ilmnenud mõningaid Sikorski vaateid? Tunnistagem, et me ei tea ju tegelikult mitte midagi – ka mitte seda, mida Ilves ja Sikorski avameelselt kinniste uste taga on omavahel arutanud.

Head suhted hoiavad uue sõja eemal

 Kesknädala hinnangul tuleb Sikorski sõnadesse suhtuda täie tõsidusega, sest need paljastavad ühe väga olulise aspekti. Nimelt paljud Euroopa riigid ja rahvad on tegelikult USA diktaadist väsinud. Nn vanu kultuuririike häirib see, kuidas USA korraldab (loe: ajab tülli) Euroopa riikide suhteid Venemaaga. Kuigi seda avalikult ei juleta välja öelda, on vastuseis USA sekkumisele Euroopa asjadesse üha kasvav.

 Ja miks ta ei peaks seda olema? USA–Venemaa aastane kaubavahetus on kõigest 20 miljardit dollarit. Euroopa Liidu ja Venemaa aastane kaubavahetus aga koguni 420 miljardit dollarit.

 Ukraina sündmustest tulenevad sanktsioonid Venemaale on pannud mõistetavalt paljud Euroopa ärimehed ja poliitikud vihast vanduma. Euroopa, eriti Saksamaa ärimeeste seas valitsevat praegu lausa revolutsioonilised meeleolud Venemaa sanktsioonide pärast.

 Siinkirjutaja arvates peaks Eesti olema ühes paadis hoopis Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Austria ja nüüd ka Poolaga, kelle jaoks on prioriteediks heade suhete hoidmine Venemaaga.  Eesti poliitikutel koos Sikorskiga tuleks tunnistada, et „Vana Maailm“ peab oma jõud ühendama ning lõpetama või vähemalt vähendama USA korraldustele allumise. Euroopal peab olema julgust ise vastutada oma julgeoleku eest ja seada USA huvidest sõltumatud uued poliitilised sihid. Hoides suhted omavahel Euroopas korras, ei tule ka sõda meie kontinendile ja seega pole tarvis abipalvetega enam edaspidi USA poole pöörduda nagu I ja II maailmasõja ajal.

LOE VEEL Poolast lk 4–5, Rita Makarova: „Ühe järjekordse salakuulamisafäär kulg“

AKEN: „Kui Euroopa ei muutu, lõpetab ta väga halvasti,“ tunnistab Sikorski avameelselt.

Jaga |