Kevadkollektsioon võib Humanasse kaduda

Tore, et käivitatakse programm „lasteaiakohtade puuduse kaotamiseks käimasoleva Euroopa Liidu eelarveperioodi jooksul". Eelarveperiood on aga päris pikk ja "programmi käivitamine" ei tähenda ju selle edukat toimimist. Samamoodi nagu „töötame välja põhimõtted, mis võimaldavad eesmärgipäraselt rakendada riigipoolset toetust õpilaste huvitegevuse toetamiseks". Kohe kerkib küsimus, kas valitsus võib üldse teha midagi mitte-eesmärgipäraselt? Kas senine riigipoolse toetuse puudumine oli IRL-i süü ?

Tervelt kahel korral märgitakse koalitsioonileppes vajadust allkirjastada naiste vastu suunatud vägivalla vastane Istanbuli konventsioon. Lisaks rõhutavad võimulolevad erakonnad ka vajadust järgida soolise võrdõiguslikkuse printsiipe. Kindlameelselt aga ignoreeritakse tõika, et meie töötajaskonna kõige madalamat palka saava osa moodustavad just nimelt naised, mistõttu nad on ka vanaduspäevil vaesusse mõistetud. Ju oli see taas IRL-i süü? Nüüd lõpuks vead parandatakse ja näidatakse „avalikus sektoris naiste ja meeste võrdsel tasustamisel eeskuju".

Julgen meenutada, et avalikus sektoris pole probleem mitte meestes/naistes, vaid kurvas tõsiasjas, et avalik sektor seisabki naiste najal. Küsimus pole mitte soolises diskrimineerimises, vaid selles, et valitsejad on lihtsalt harjunud teatud avalikku teenust saama poolmuidu. Olgu siis näiteks õpetaja või halastajaõe töö.

Pigem ikka puudub poliitiline tahe otsustamiseks, mis on rahvale ja riigile tähtsam. Kas hästimakstud õpetaja või ülemakstud tegelane Riigikogus või mõne riigiettevõtte nõukogus?

Kogu koalitsioonilepet läbivad kinnitused „analüüsime", „seame sihiks", „toetame","arutame läbi", „pooldame", „kaalume võimalusi". Kena. Kuid see ei tähenda ju mitte midagi. Taevas ise teab, mille najal eelnev valitsus oma otsustused langetas, sest alles nüüd, kui IRL läinud ja SDE tulnud, võime loota, et „üldise riigivalitsemise arendamise raames rakendame riigi tegevuste planeerimise protsessis põhjalikku riskide analüüsi ja riskivalitsemist".

Kuigi uue valitsuse liikmed on avalikes sõnavõttudes aina kinnitanud oma kiindumust demokraatlikesse protsessidesse ja demokraatia edendamisse, on nad otsustanud, et „kaotame keelu ühitada Riigikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme töö". Seega tahetakse oluliselt vähendada valitsemisprotsessis osalejate ringi ja kinnistatakse praegune vildakas tendents, et tipptasemel otsustajad tulevad otse nn broilerifarmist. Veel hullem - enamik neist pole pärast tippjuhtimise aega enam tööjõuturul likviidsed.

Tõsine võimuerakondade mure on kohaliku omavalitsuse volikogude komisjonid. Milles asi? Mis keelab ühel või teisel volikoguliikmel kuuluda mõnda volikogu komisjoni?

Võimulesaanud kinnitavad: „Tõstame pensioni maksimaalses indekseerimise määras." Pension peab Eestis perioodiliselt tõusma vastavalt juba kümmekond aastat vanale seadusele. Selle seaduse rikkumine ehk pensionitõusu pidurdamine kuulub pigem karistatavate tegude hulka. Kahetsusväärselt ei leia aga ridagi selle kohta, et Eesti võiks täies mahus võtta omaks kõik Euroopa Sotsiaalharta põhimõtted.

Meile lubatakse ka „kvaliteetset tervishoiuteenust" ja „kvaliteetset haridust". On ilmselge, et kvaliteet on hinnanguline mõiste, ning see eeldab hoopis tõsisemaid kokkuleppeid ja kvaliteedi defineerimist. Koalitsioonileppe kirjutajad mõistsid ise ka, et tõsist juttu saab alustada vast ainult siis, kui mõistetes on kokku lepitud, ja et varsti lepitakse kokku, mis asi on „stipendium".

Lausa üllatav on, et lubatakse vastu võtta „põhiseadusega kooskõlas oleva apteegituru uus regulatsioon". Taevas appi, kas praegune on siis põhiseadusega vastuolus? Kus olid presidendi ja õiguskantsleri silmad?

Mis puutub personaalmeditsiini, millele kavatsetakse pühenduda, siis soovitan kõigil asjasthuvitatuil läbi lugeda dr. Ralf Allikvee selleteemaline pikem arvamus (Postimees 11.10.2013).

On üpris loomulik, et üks endast lugu pidav valitsus pöörab tähelepanu haridusele. Kõnealusest dokumendist ilmneb, et muretsemiseks on põhjust. Selliste kombinatsioonide ja sõnavärdjate eest nagu „gaasi põhivõrgust", „kodakondsusetuse taastootmisest" ja „haisuhäiringust" saaks koolis kindlasti puuduliku hinde. Piisavalt kooliskäinu ei oletaks, et on veel mingi inseneriharidus, mis ei olegi teaduspõhine.

Seevastu muretsemiseks, et koostööleppes toodud lubaduste täitmiseks ei piisa rahval raha, pole põhjust. Need lubadused ja plaanid ei olegi mõeldud täitmiseks. Tuline õigus oli sel terasel inimesel, kes nimetas kevadkoalitsiooni kevadkollektsiooniks (kuuldavasti oli see Postimehe ajakirjanik Tuuli Koch - Toim.). Nagu kevadkollektsioon ikka, pannakse see sügise saabudes kappi, ootama heal juhul järgmist kevadet, halvemal juhul aga rändab see Humanasse.

KESKMÕTE: Eesti võiks täies mahus võtta omaks kõik Euroopa Sotsiaalharta põhimõtted.

ANDRES ELLAMAA, arst

Jaga |