Peasekretäride teene Eesti meediale

Allan Alaküla,      02. märts 2005


Viie erakonna peasekretäride kirja Schibstedile on kiidetud ja maha tehtud. Selle põhiväärtuseks on aga siinsetes lehtedes ilmunud meediajuhtide enneolematud avameelsuspuhangud.
Kahtlemata on õigus Hans H. Luigel, et peasekretärid nõudsid Postimehe tasakaalustamist lehelugejate nimel, unustamata seejuures ka Reformierakonnale ärapanemist. Vähemalt sama suur õigus on Mart Kadastikul, kui ta enese kaitseks räägib üsna täpselt ära Luige meediavälised huvid talle kuuluva meedia kontrollimisel.
Poliitiliselt tasakaalustatud pole Luige Ekspressgrupp ega Kadastiku Eesti Meedia juba aastaid olnud. Lõpuks ometi on mõlema kontserni juhid ka ise selle välja öelnud. Eesti meedia läbipaistvus ja usaldusväärsus on sellest tervikuna kindlasti võitnud. Nii Luik kui Kadastik peaksid selle eest poliitikutele südamest tänulikud olema. Üks suur peitusemäng on selle kirjaga lõppenud.

Kui Anija mehed Oslos käisid
Hans H. Luik
Eesti Ekspress, 17.02.2005

/.../ viis erakonda kuuest, Eesti erakonnamaastiku absoluutne enamus, (saatsid) kirja Oslosse, ühele välisinvestorile, et manitseda norrakaid säilitama ajalehe Postimees poliitilist sõltumatust ning tasakaalu. Teisipäeval said kõik, kes Postimeest loevad, teada, kes viie erakonna kirja taga on. Kirja taga olen mina, Hans H. Luik. Usute või mitte, just nii kirjutas Mart Kadastik. /.../
Eks said kõik erakonnad peale Reformi nüüd Postimehest ka tuld ja tõrva. Saavad veel. Nagu Anija mehed Tallinna tulles, pidid ka meie julged demokraadid teadma, mida kirjatöö kaasa toob. Vitsad tulid kiiremini, kui oodanuks. "Lõdva lõuaga sõnu loopides," kirjutab Kalle Muuli, "sülitavad viis parteifunktsionääri näkku veerandile miljonile Postimehe lugejale..." Andke ikka andeks, kolleegid, seltsimehed! Just nimelt lehelugeja nimel erakonnad teabe tasakaalustamist nõudsidki. Näkkusülitamine? Harvaesinev stiil ...
/.../ Esiteks vihjasid viis erakonda, et võivad Reformierakonna ka üksi külma kätte jätta. Reform on teinud tublisid reforme, kuid liidrite stiil, sealhulgas suhtumine sõnapidamisse, heidutab teisi. Katse nädalavahetusel Keskerakonnaga leppida lõppes Keski upsaka äraütlemisega. Ja mida me kolmapäeval Äripäevast loeme? Edgari reetmine Tallinnas oli viga, ütleb Andrus Ansip. Neh. Edgariga kokkuheitmine tulumaksureformi arvelt oleks jälle valijaskonna reetmine. Järeldus: RRR koalitsioon peab edasi töötama.

Nähtamatud rindejooned
Mart Kadastik, vastutav väljaandja
Postimees, 19.02.2005

Kuidas põimusid ajalehtede ja erakondade vastuolud
/.../ Postimees oli sunnitud tegelema iseendaga. Ja kui olekski peaministrile ebamugavaid vaatenurki esitanud, siis võinuks need tembeldada Reformierakonna hääle kandmiseks. Nõnda pääseski eelmisel nädalal võidule sõjakas, vaenlasi otsiv populism. Riik on ohus, riik tuleb ära päästa! Nagu enne eelmisi Riigikogu valimisi.
Mis puutub siia Hans H. Luik? Aga Hans H. osales ju otseselt Res Publica valimiskampaanias, olles Indrek Raudse «maaletoojaks». Hans H. isiklik allkiri tähtsustas trükiseid, mis kutsusid üles toetama Raudset. Detsembris 2003 esitas Hans H. Luik Res Publica aastapäevaüritusel ettekande «Eesti poliitika lähiaastatel», öeldes muu hulgas: «Oleks vaja midagi koostöölepingu taolist konkureeriva bändi laulja Siim Kallasega.» Kes ikkagi on endale võtnud nõuniku rolli?
Nüüd võib väita, et nii nagu ei sekku Norra Schibsted oma väljaannete sisusse, nii on ka Päevalehe peatoimetajal Priit Hõbemäel täielik vabadus lehe liini kujundada. Kas ikka on?
Kui minu boss, Schibstedi asepresident Eivind Thomsen oleks investeerinud Res Publicasse, ajaks Eestis aktiivselt kinnisvaraäri, üritaks erastada siinset raudteed, vehkleks Zorrona mobiiliturul, jne, jne, siis oleks päris keeruline otsustada, millest üldse ja kuidas tohib kirjutada.
Tunnustades Hans H. Luige teravat taipu ja mitmekülgsust, on siiski paratamatu, et omaniku lehevälised ärihuvid mõjutavad toimetust. Ettevõtjad, kes tegutsevad meediaomanikuga samades ärivaldkondades, tajuvad seda omal nahal. Eriti ohtlik on aga olukord, kus oma ärihuvide realiseerimiseks võib meediaomanik kasutada väljaandeid poliitikute mõjutusvahendina.
Pean minagi möönma, et ei suuda alati jääda erapooletuks. Kuid see ei ole rahavõim, mis mind mõjutab. Kolmkümmend aastat kestnud sõprusest Ansipite perekonnaga on midagi kindlasti külge jäänud. /.../

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)