Vanad sõbrad Aare Olgo ja Andres Vään on uute valdade juhtimiseks valmis

Mõlemad pole mitte ainult head jutumehed, vaid ka vastutusvalmid teoinimesed. Olgo kandideerib kohalikel valimistel Keskerakonna nimekirja esinumbrina Jõgeva vallas, Vään aga Põltsamaa vallas.

Ühel õhtupoolikul otsustas Andres Vään, kes ühtlasi on Tallinna Linnatranspordi trammiliiklusteenistuse direktor, sõita kodulinna Põltsamaale mööda tagasihoidlikuma liiklusega Piibe maanteed, mis läbib looduskauneid ja kultuuriloolisi paiku. Ühtlasi otsustas ta Jõgeval tassikese kohvi juua ja keha kinnitada ning sõbra ja mõttekaaslase Aare Olgoga veidi juttu ajada. Võimalik, et Saksamaal toimuvatest parlamendivalimistest inspiratsiooni saades valiti kohtumispaigaks Aia tänavas paiknev Saksa pubi. Minul avanes võimalus Jõgevamaa kahe omavalitsuspoliitikastaari juttu pealt kuulata ja sekka mõni küsimuski esitada.

Kõneaineks kujunes sarnane situatsioon mõlemas  linnas.

Jõgeval tuleb juba aastakümneid üleraudtee- või ülejõe-linnaossa jõudmiseks viadukti ületades autoga ligi viiekilomeetrine ring teha. Põltsamaal renoveeritakse aga Suurt silda, mistõttu ühest linnajaost teise saab sõita vaid ligi kümnekilomeetrist alternatiivteed kaudu.

„Mõistagi oleks hea, kui jõgi ja raudtee oleks samal poolel kesklinnaga, kus rahvast rohkem liigub ning hoonestik ja infrastruktuur tihedam. Samas on üleraudtee-linnaosal jälle omad eelised. Siin, eramajade rajoonis on rohkem vaikust ja rohelust. Mõnedki siinsed peremehed ja perenaised on võitnud kodukaunistamise konkursse. Üsna tihti külastavad aedu linnarebased, aeg-ajalt eksib ära ka mõni jänes või orav,“ rääkis Aare Olgo.

Poisipõlves on Aare Olgo ka Jõgevat läbivas Pedja jões jääsupluse ära proovinud  ja sellest veekogust mõnedki kalad püüdnud. „Mäletan aegu, kui jõe ääres rohkesti suvitajaid-suplejaid oli. Nüüd võiks sellesse paika ka nn ametliku supelranna ehitada. Iseasi, kui  palju inimesi seda kasutama hakkab… Paljud Jõgeva ja selle ümbruse elanikud käivad veemõnusid nautimas Kuremaa järve ääres. Eks Kuremaa nägusamaks ja atraktiivsemaks muutumine ole Keskerakonna valimisnimekirja kuulujate üks eesmärke. Ideeks on ka ühendada galeriiga Kuremaa ujula ja sealne hotell.“

Samuti on kavas ehitada  Jõgevalt  Kuremaale jalgrattatee.

Veel märgib Olgo, et vett saab nautida Jõgeva kesklinnaski. Siinses pargis  paikneb purskkaev, mis valmis tema abilinnapea-aastail. „Purskkaevu läheduses näeb istumas sotsiaalselt mitmekülgset seltskonda: vanemaid daame, armunud paare ja ka selliseid inimesi, kes väljanägemiselt ja sisemaailma poolestki meenutavad Oskar Lutsu „Tagahoovis“ või Maksim Gorki „Põhjas“ tegelasi.“

Olgo sõnul oli purskkaevu ehitamisel abi ka ratsionaalne mõtlemisega põltsamaalase Andres Vääna talupojatarkusest.

Veel kiitis Aare Olgo Jõgeva rahva jaoks supluskohana populaarset Laiuse veehoidlat. Selle rajas Põltsamaa EPT, kus Andres Vään töötas selle objekti valmimisel töödejuhatajana.

Põltsamaa on üks sillarohkemaid Eesti linnu. Neid rajatisi on siin kokku 17. Linnavolikogu esimees Andres Vään ütles, et Suure silla remont oli kauaoodatud ja hädavajalik. „Autojuhid peavad küll ühest linnajaost teise jõudmiseks kümnekilomeetrise ringi tegema, kuid jala ja jalgrattaga saab üle väiksemate sildade ka lühemat teed pidi. Sillaremondi periood ongi meie linnas rohkem tervislikku liikumist soodustanud. Näiteks Põltsamaa Ettevõtjate Liidu koosolekule (A. Vään on selle liidu president – Toim.) keset linna paikneval Saunasaarel olevasse kohalike jahimeeste klubisse tulid mitmed jalgratastega. Saar on saanud nime selle järgi, et legendi järgi Venemaa keisrinna Katariina II käinud seal saunas.“

Vääna sõnul käiakse Põltsamaa jões ujumas, sõidetakse paatidega, püütakse kala. Peetakse Põltsamaa jõe mänge, mille algatajaks ja kauaaegseks korraldajaks on elupõline spordimees Villu Ojassalu, kes ületanud kaheksakümne kuue eluaasta piiri. Linna- ja lossipäevade ajal välguvad jõe kohal ilutulestikud.

„Veekeskkonna tervislikkust ja ujumisoskuse levitamist silmas pidades on plaanis Põltsamaale ka uus ujula ehitada. Praegu kasutatakse ujulat, mis ehitati EPT legendaarse juhi, tänini mõtteerksa Endel Kiisa algatusel, mis aga nüüdseks on vananenud,“ rääkis Vään.

„Mitmetel põltsamaalastel on olnud kadestamisväärselt hea võimalus  rajada oma kodu vahetult jõe kaldale. Üks neist on Andres Vään, kelle loodussõbralikus majapidamises on minul ja paljudel Jõgevamaa keskerakondlastel olnud võimalus külaliseks olla,“ märkis Aare Olgo.

Ta viskas pilgu kellale, sest telerist oli tulemas jalgpallivõistlus, mida spordifänn ja noorusaastatel tipptasemel hokimängija kindlasti vaadata tahtis. Aega veel oli. Nii jätkuski jutt sporditeemadel. „Põltsamaal on tänapäevane spordihoone Felixhall.  Ka Jõgeva kui tulevane vallakeskus vajaks korralikku spordihoonet. Praegu ehitamiseks vajalik raha puudub, teemaga tuleb aga tegelda.“

Olgo ja Vään peavad oluliseks püüelda, et igas suuremas keskuses oleks esindusvõistkond.

Põltsamaa paistab silma maadluse ja võrkpalliga. Jõgevat on Eestis pikka aega tuntud saalihoki ühe keskusena. „Teenekas saalihoki eestvedaja ja treener Marko Saksing kandideerib Keskerakonna nimekirjas ka Jõgeva vallavolikogusse,“ lausus Aare Olgo.

Vahepeal sai vestlus taas inspiratsiooni  jõeteemast. Esitasin omavalitsusjuhtidele traditsioonilise sümboolse küsimuse „Kas kala või õng?“. Härrad jäid mõtlema. Vastus oli mõlemal sarnane: pigem ikka õng ja ehk ka soovitused selle kasutamiseks! Samas tunnistasid nad, et paratamatult leidub ühiskonnas siiski neidki, kellele tuleks anda ka kala.

Nii Aare Olgol kui ka Andres Väänal on tütred õppinud ja töötanud välismaal, kuid usutavasti plaanitsevad oma tuleviku siduda Eestiga.

„On normaalne ja väga vajalikki, kui Eesti noored teatud ajad sünnimaalt kaugemal viibiksid, seal oma silmaringi arendaksid, kuid pärast seda kodumaale tagasi tuleksid. Loodetavasti lisandub ka konkurentsivõimelisi, atraktiivseid ja hästitasustatud töökohti. Tavatsetakse küll öelda, et omavalitsus töökohti ei loo, kuid sobivat keskkonda selleks saab küll ikka luua, olgu selleks siis tolmuvabad teed või tasemel internetiühendus,“ arutles Aare Olgo.

Pärast kohalike volikogude valimisi sündiv Jõgeva vald koosneb Jõgeva linnast, senisest Jõgeva, Palamuse ja Torma vallast ning Saduküla-kandist praeguses Puurmani vallas. Põltsamaa vald pannakse kokku senisest Põltsamaa linnast ning Põltsamaa, Pajusi ja Puurmani vallast

.

„Piirkonnad, mis nüüd tervikuks saavad, on erinevad. Suures omavalitsuses peavad iseärasused säilima, kuid samas on oluline sünergia tekkimine,“ tunnistasid Vään ja Olgo.

Ühine areng kulgeb jõudsamalt siis, kui ükski piirkond suurvallas ei hakka „tegema rehepappi“, märkis Olgo. See tähendab mõnes valdkonnas toimetamist nõnda, et teised kannatavad.

Kes kuhu kandideerib?

Aare Olgo on Jõgeva vallas Keskerakonna vallavanemakandidaat.

AndresVään on Põltsamaa vallas valmis vastutust võtma volikogu esimehena. Keskerakonna vallavanema kandidaadiks on Põltsamaa abilinnapeana ja linnapeana töötanud ning linnavolikogu esimeheks olnud Margi Ein, kes kuulunud ka Riigikogusse.

Jõgeva ja Põltsamaa on vastastikku omajagu aasinudki. Kui mõlemaid valdu hakkavad juhtima vanad sõbrad Aare Olgo ja Andres Vään, võib loota mitmetele koostöövõimalustele. Muide, omad seosed on ka Põltsamaa ja Pedja jõel. Nimelt on Põltsamaa jõgi Pedja jõe suurim ja veerohke lisajõgi ning suubub sellesse 4,3 kilomeetrit  suudmest.

Enne Põltsamaale-sõitu võttis Andres Vään autost paki Kesknädalaid ja ulatas selle Aare Olgole – poliitikahuvilistele jagamiseks.

JAAN LUKAS,

Jõgevamaa ajakirjanik

Jaga |