Roheline mõtteviis suurendab majanduses konkurentsi

JAANUS KARILAID,      01. juuni 2005


Õhusaaste, ummikud, müra, tolm, raskemetallid – need on linnainimese igapäevased kaaslased. Parempoolsete moto "kohane!" on saanud juba nii valdavaks, et oleme ohtliku elukeskkonnaga harjunud.

Me ei teadvusta taolise kohanemise tagajärgi: suurenenud haiguskulusid, elamata aastaid, rohkem närvilisi inimesi jne. Kes aga selle eest vastutab? Eks ikka poliitikud. Nõiaringist on raske välja pääseda. Kui tahad kehtestada Eestis automaksu, siis kisavad autoomanikud "Valitsus maha!". Sama reaktsioon tekib tubaka –ja alkoholiaktsiisi tõstmisega.
Kui iseloomustada Eesti tänast majandusmudelit, siis on kahtluseta tegu raiskava majandusega. Suur osa Eesti maavarasid ammendatakse senise kaevandamise intensiivsuse juures juba lähimatel aastakümnetel.
Praegu maksame tonni liiva eest riigile vaid tühise osa, kuigi praeguse kaevandamistempo juures jagub seda pelgalt 40 aastaks!
Maavarade raiskamist ja raiskava majandusmudeli elujõulisust üldisemalt on senini soodustanud meie maksupoliitika. Nimelt maksustatakse Eestis olulisemate loodusvarade kasutamist, saastamist kui ka jäätmete tekitamist niivõrd vähe, et see ei ajenda ettevõtjaid oma tootmist keskonnasäästlikumaks muutma ja uusi tehnoloogiaid välja arendama.
Eesti arengu jätkusuutlikkus langeb, ütles hiljutine Maailmapanga hinnang. Lisaks on Eesti majanduse tõhusus madalaim ELi liikmesmaade hulgas, arvestades materjalimahukusega SKT ühiku tootmisel elaniku kohta, sedastas ka Euroopa Komisjon.
Olukorra parandamiseks on vaja radikaalset pööret ehk ökoloogilise maksureformi elluviimist, mille käigus muudetaks oluliselt mitmeid energiamajandust ja kütuseliikide kasutamist suunavaid makse. Maksudega soodustataks vähemsaastavate kütuste, energiatootmiviiside ja transpordiliikide kasutamist ja lõpetataks saastavamate tegevuste senine riiklik toetamine.
Kiiremas tempos peavad muu hulgas tõusma saastetasud, kütuseaktsiis, kasvama erimärgistusega kütuse maksustamine, taas on vaja luua automaks vastavalt auto saastamisvõimele jne.

Majandusringkondade võimalik vastuseis

Reformi põhiliseks vastaseks võivad osutuda äriringkonnad. Huvigruppide mõjukus on Eestis olnud aga juba nii suur, et ametkondadelgi on adekvaatsema poliitika kujundamisega probleeme. 19. mai Maalehe artiklis "Tormijooks viimastele põlevkivimaardlatele" on näide: ""Keskkonnaministeerium peaks olema meie partner ja aitama keskkonda kaitsta," raiub vallavanem Hardi Murula. "Praegu on ta rohkem ärimeeste poolel.""
Paradoksaalne on, et selline mugav poliitika kahjustab Eesti majandust. Kuidas reageeriks avalikkus, kui peatselt seisame puhta vee 4–5kordse hinnatõusu ees. Kõik tänu valitud mudelile – põhjendamatult avatud majandus, poliitilisest otsustusprotsessist eemale jäänud ülikoolid, ümberringi rahulolevad huvigrupid. Mis on tulemus?
Rahvusvahelise ekspertgrupi hinnangul pole Eesti majandus tänase korralduse juures jätkusuutlik. Eesti Pangale meeldib aga laulda avalikkusele üksikutest makromajanduslikest näitajatest, mis majanduse kvaliteeti palju ei puutu.
Kui majandusanalüütikud võtaksid Eesti konkurentsivõime kaalumisel arvesse ka keskkonnakomponendi, siis osutuks jutt Eesti majandusimest suureks blufiks.

Kasulik ka tööhõivele

Viimastel aastatel on maksudebatt olnud pidevalt päevakorras. Kahjuks rohkem Reformierakonna ja Res Publica vaatenurgast, kus elukeskkond ja avalikud teenused on maksuvaidluses kõrvale jäetud.
Rohelise maksureformi tuumaks on seaduspära, et mida rohkem me väärtustame (maksustame) oma maavarasid, seda rohkem väärtustame ka Eesti inimest, tööjõudu. Ettevõtja on sunnitud odava ressursi kasutamise asemel rohkem koolitama professionaalset tööjõudu.
Säästva Arengu Instituudi andmetele tuginedes suurendab roheline maksureform lisaks tööjõu professionaliseerumisele ka töökohtade arvu. Energia maksustamise direktiivi rakendamisel kasvab Euroopa Liidus tööhõive eeldatavalt 0,1–0,4%. Eesti puhul võib selle mõju olla pigem suurem kui väiksem, hinnanguliselt 0,3%, mis loob täiendavalt 1600 töökohta.
Saksamaa Keskkonnakaitse Agentuuri prognoosi kohaselt luuakse aastaks 2005 ehitussektoris 90 000 uut töökohta tänu energiasäästlike seadmete ja ühistranspordi nõudluse kasvule.

Sotsiaalpoliitilised seosed jäävad

Erakondade peamure on loomulikult oma valijaskonna usalduse hoidmine. Maksude tõstmisel võivad löögi alla jääda just madalama sissetulekuga inimesed. Seetõttu on sellise mõju tasandamine väiksemate sissetulekutega elanikegruppidele loomulik. Näiteks Hollandis makstakse madalama sissetulekuga leibkondadele maksuaasta lõpus teatud osa elektriarvetest kinni.
Õiglasema, jätkusuutliku ja konkurentsi soodustava majandusmudeli kasutusele võtt tähendaks tänase majandusmudeli hülgamist. Kes jõuab selle vajalikkuses veenda huvigruppe, Reformierakonda ja Eesti Panka?

(Loo kirjutamisel on kasutatud Säästva Arengu Instituudi materjale)

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)