Tere tulemast Euroopa Ühendriikidesse!

Miks on Brüsselil vaja kiiresti saavutada kõigi Euroliidu riikide üksmeel Lissaboni leppe suhtes?

Tõenäoliselt on Läänes hakatud suurt muret tundma USA järjest väheneva ning Hiina oluliselt suureneva mõjuvõimu pärast. Lissaboni lepe ehk Euroopa Liidu uus põhiseadus sillutab teed erinevatest riikidest moodustunud seni suhteliselt hajutatud eesmärkidega koosluse muutmisele monoliitseks löögirusikaks. Ühtse välis- ja kaitsepoliitikaga Euroliit, mida juhivad oma president ja välisminister, oleks suureks toeks USA-le. Eesmärk on ju säilitada seda, et maailmas jätkuvalt mängiks esimest viiulit Lääne tsivilisatsioon. Seega on Lissaboni leppe initsiaatorite kaugem eesmärk luua Euroopa Ühendriigid.

USA lakub omi haavu

President Barack Obama näib hetkel olevat peamiselt keskendunud oma riigi probleemide lahendamisele. Viimasel ajal on mitmed märgid tema poliitikas kõnelnud seda keelt, et USA tõmbub veelgi tagasi „maailmapolitseiniku" rolli täitmisest rahvusvahelisel areenil. 

1823. aasta detsembris deklareeris USA president James Monroe oma läkituses Kongressile, et Ameerika Ühendriigid on vastu igasugusele Euroopa võimu edasisele laienemisele Ameerikas. Majandusliku olukorra halvenedes USA-s poleks mingi ime, kui Obama samamoodi hakkaks vastu seisma USA edasise mõju laiendamisele Euroopas ja mujal maailmas. Eks ole ju sõda Iraagis ja Afganistanis jänkidele mitmeski mõttes väga kalliks maksma läinud. Võib-olla anti hiljuti Nobeli rahupreemia Obamale just „avanssina", et USA ei hakkaks tõmbuma liialt tagasi maailma asjadest?

Barack Obama ja NSV Liidu viimase riigipea Mihhail Gorbatšovi isiku vahele võib tõmmata teatud paralleeljooni. Gorbatšov asus mitmete uuenduslike meetmete kaudu innukalt lappima NSV Liidu lagunemakippuvat süsteemi, põhjustades lõpuks selle kokkuvarisemise. Õigete väärtuste eest seisev ja siiras usus tegutsev Obama on aga omal moel innukalt asunud lappima kapitalistlikku süsteemi tekkinud mõrasid. Need mõrad jõudsid laiemalt avalikkuse ette aasta aega tagasi investeerimispanga Lehman Brothers pankrotiga. Ometi võib Obama pingutustest jääda väheks, sest  kapitalism tõestas möödunud aastal toimunud kriiside käigus, et selle süsteemi vundament on nüüdseks mädanema hakanud. Tõsiasi on see, et meeleheitlikult püüdes lekkeid lappida võib tekitada uusi mõrasid tihtipeale kiiremini kui lihtsalt passiivseks jäädes.

Riskantne projekt

Reaalne võimalus luua Euroopa Ühendriigid näib selle loojatele praegu olevat ahvatlevalt lähedal. See on neile justkui hõbekandikul kätte toodud. Varasemas ajaloos on ju superriikide loomiseks aastasadu vaeva nähtud ja 99%  katsetest on ebaõnnestunud. Käesoleval ajastul on aga Euroopas superriigi tekkeks kujunenud võimalused sündinud justkui iseeneslikult.

Ometi on Euroopa Ühendriikide võimalik moodustamine riskantne ettevõtmine. Milliste isikuomadustega persoonid hakkavad seda moodustist tugevdama ja juhtima?

Minu arvates sai USA edulugu alguse peamiselt tänu sellele, et riigi loomise hetkel oli äärmiselt suurte vaimsete võimetega inimeste kontsentratsioon Ameerikas väga suur. Benjamin Franklin, Alexander Hamilton, Thomas Jefferson, George Washington, John Adams - need on vaid mõned neist haritud ja õigeid väärtusi omanud mõtlejatest, kes USA väljakujunemisele aluse panid. Kust oleks aga Euroopas tänapäeval võtta sellise ettenägemisvõimega inimesi?

Praegu juhivad Brüsselist Euroliitu spetsiifilistes valdkondades tugevad, kuid tihti külmalt kalkuleerivad ja hingetud kosmopoliitsed bürokraadid. Selliste isikuomadustega inimestel puudub vajalik energia, et panna alus Euroliidu ühtsele ideoloogiale ja identiteedile. Samas on ju selge, et superriigi toimimiseks üksnes põhiseaduse vastuvõtmisest ei piisa.

Selleks, et panna üliriigi-mõõtu moodustis ühtselt hingama ja tegutsema, on esmalt tarvis pöörata pilk ajaloole ja juurtele. Euroopa Liitu kuuluvad rahvad on kõik pärit ühisest ajaloolisest kultuuriruumist. Seda kultuuri on vaja taaselustada ning tuua see tänapäevainimeste meeltesse igasuguste infotehnoloogiliste jm näilikult elu edasiviivate uuenduste asemele. Üksnes ühtse kultuuriruumi teadvustamise kaudu on võimalik luua EL-i rahvastele identiteet, mis neid üheskoos tegutsema paneb.

Isegi kui see suhteliselt võimatuna näiv ülesanne suudetaks kunagi teostada, seisab Euroopa Ühendriikide ees ülioluline küsimus: mida hakata peale Euroopas asuva suure moslemi kogukonnaga, kel puudub igasugune seos Lääne tsivilisatsiooni ja kultuurilooga? Selle küsimuse lahendamine oleks Euroopa Ühendriikide  jaoks kahtlemata üks suurimaid väljakutseid.

Eesti jaoks oleks kuulumine Euroopa Ühendriikidesse hea võimalus. Meie rahva hulgast on tõusnud suur hulk üliandekaid isiksusi. Siim Kallase taoliste bürokraatide asemel tuleb just need inimesed meie ühiskonnast üles leida. Neid toetades ja innustades on Eestil lootust saada Euroopa Ühendriikides edukaks.

INDREK VEISERIK

[illustratsioon]  Euroliidu uus põhiseadus ehk Lissaboni lepe.

Jaga |