Üks küsimus

18. mai 2005


Kuidas mõjutab Eesti-Vene piirilepingu sõlmimine 18. mail teie piirkonna arengut?

Võru maavanem Ülo Tulik (Res Publica):
Mulle on sõlmitava piirileppega seoses oluline, et ükski võrumaalane ega eestlane sellega ei kannataks. Üheks asjaks, millega piirileppes peab arvestama, on piiriäärsete elanike edaspidine hea käekäik, sh viisa, infrastruktuuri (teed), maadega seotud küsimuste lahendamine jne. Hetkel on Võrumaad külastanud mitmed olulised riigimehed, kes peaksid olema kursis piiriäärsete elanike probleemidega ning mõelnud ka lahendustele. Viimasena käis Võrumaal Meremäe vallas regionaalminister Jaan Õunapuu, kes tutvus kohapealse eluoluga. Seetõttu loodan, et piiriäärsed elanikud ei jää hammasrataste vahele, sest nende probleemidest peaksid olema kõik teadlikud. Selge on see, et piirilepingut on vaja ning piir on iseseisva riigi loomulik tunnus.

Põlva maavanem Urmas Klaas:
Üle Eesti on tuntud kujundlik väljend "Saatse saabas". See tähendab, et Eesti-Vene kontrolljoon lõikab kahes kohas Saatse-Värska maanteesse sisse ning faktiliselt viibitakse seda teed läbides mõnda aega Vene territooriumil. Tänu piiriesindajate kokkuleppele on Saatse-Värska maaantee teatud piirangutega avatud. Saatse kandi rahval (313 elanikku) aga puudub praegu otsetee nii Petserisse kui Koidula piiripunkti. Esimene tee on kontrolljoonega määramata ajaks läbi lõigatud ning teist teed lihtsalt pole – valitseb määramatus. Minu kui maavanema seisukohalt on tähtis, et riigipiiri osas saabuks selgus ning riigil oleks võimalik tõhusamalt tegelda lõhutud infrastruktuuri taastamise ning uue rajamisega. Läbimõeldud ning loogilise infrastruktuuri rajamine soodustab Värska valla ning Põlva maakonna arengut.

Euroregiooni Pskov-Livonia Eesti sektsiooni president, Kanepi vallavanem Aivar Luts (Keskerakond):
Euroregiooni raames pole me piiriküsimust arutanud. Oleme tegelnud naaberriikide elanike vahel kontaktide edendamisega, sh ärikontaktide ja lastelaagrite vahetusega. Loomulikult on aga iga piirkonna arenguks oluline piiride selgus ja lõpuks ometi on see selgus saabumas ka meile. Seni on elementaarsed naabritevahelised suhted häiritud mitme kandi pealt, piirilepingu sõlmimisega tekib eeldus, et näiteks viisade kadalipp lüheneb.

Euroopa Liidu rahastusel põhinevas Pskov-Livonia projektis osalevad Pihkva oblasti, Kagu-Eesti ja Loode-Läti omavalitsused.

Peipsi Koostöö Keskuse Tartu büroo projektijuht Margit Säre (Sotsiaaldemokraatlik Erakond):
Meie keskuse juhatus otsustas poliitikasse mitte sekkuda ning seda küsimust me ei kommenteeri.

Peipsi Koostöö Keskuse Pihkva büroo projektijuht Sergei Timofejev:
Pihkva büroo juhataja proua Olga Vassilenko on neil päevil ärireisil. Küsimus on aga nii delikaatne, et mina ei pea selle kommenteerimist võimalikuks.

Peipsi Koostöö Keskus on mittetulunduslik valitsusväline kodanikeühendus, mille eesmärk on muuhulgas Peipsi piirkonna jätkusuutliku arengu ja piiriülese koostöö toetamine kodanikeühenduste tugevdamise kaudu.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)