Loengukursus Eesti Propaganda Akadeemiale

18. oktoober 2006


Keskkonna-korruptsiooni avastamine kõlbaks Eesti Propaganda Akadeemia loengukursuse teemaks, kui selline õppeasutus eksisteeriks. Lektoritena sobiksid skandaali toormebaasi kirjeldama õiguskaitseorganeid suunavad poliit-lülid ning meediapoolt kirjeldaksid inimesed peaministri tagatoast. Edasijõudnute piiratud suurusega rühma kuuluks 1–2 esindajat igast Reformierakonna hallatavast ministeeriumist ex officio, keegi kindlasti reformierakondlaste kontrollitavatest eurostruktuuridest ja presidendikantseleist. Vabakuulajatena osaleks instruktaazhil ka personaalsete kutsete alusel ametnikke Keskerakonna ja Rahvaliidu ministrite haldusalast.

Skandaali tehnoloogia on sama, mis enamiku seniste kapo, prokuratuuri ja poliitilise jõukeskuse ühistöös sooritatud skandaalide puhul. Motiiv: võimu ümberjagamine enne või pärast valimisi. Kõigepealt käib pauk: keegi pannakse järsku kinni. Järgnevad spekulatsioonid meedia omavastutusel. Nende raugedes annavad hagu ametlikud lekked, kus probleemide ilmnemisel jääb ikkagi vastutavaks mitte amet, vaid meedia. Kui seegi hakkab ära vajuma, antakse värvi juurde poliitiliste avaldustega (antud juhul Euroopa Komisjoni asepresident, juhuslikult reformierakondlane). Sõltuvalt hinnangust skandaali senisele mõjule on jälle arsenalis (juhuslikult Reformierakonna poolt esitatud) presidendi dramaatiline pöördumine tervet riiki ohustavast kriisist.

Eesmärk on antud juhul potentsiaalsete ringkonnaliidrite eemalepeletamine Rahvaliidu valimisnimekirjadest. Kui see annab soovitud tulemuse, on skandaal hiljemalt detsembriks läbi, ning valimistel hakkab toimuma avalik parema ja vasema tiiva võitlus.

Akadeemia ongi selleks, et õppida. Presidendivalimiste ajal jäi kinniseotud kätega ja suletud suuga Arnold Rüütli terve kambaga klobimisest kõigele halb maik. Nüüd tehakse kavalamalt, nagu ameerika filmis „Gladiaator". Kulisside taga lüüakse nuga sisse, keeratakse veidi ja siis tõmmatakse haava peale nahkturvis, ning algab „aus" võitlus areenil nõrgukese keisri enesega. Aga nii nagu filmis, nii jääb ka poliitikas ebavõrdsetele võimalustele vaatamata palju juhuse ja rahva teha, kes mingi seitsmenda meelega tunneb lõpuks ära head ja alistab pahad.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)