Lennart Meri armid ja sidemed

Peeter Rahnel,      30. oktoober 2002


Nurgakivi paigaldamine IX osa

Omakasupüüdlikkuses ja riigi strateegiliste huvide eest seismises ei saa Lennart Meri süüdistada ka tema presidendiks oleku eelsetel aastatel. Kui 1992. aastal oli päevakorras Eesti merepiiri taaskehtestamine, võitles Meri koos isamaaliitlase Vellistega selle nimel, et Eesti saaks tunduvalt ahtama merepiiri. Sooviti jääda ainult nelja meremiili laiuse piiri juurde. Põhjendusi, mis natukenegi vett oleksid pidanud, tookordne Eesti suursaadik Soomes Lennart Meri ei esitanudki. Kellele soodsat merepiiri Meri kaitses, on üpris lihtne ära arvata. Eesti see igal juhul polnud.
Meie ekskursist lähiminevikus sunnib tänasesse päeva tulema nn Okupatsioonide muuseumile nurgakivi panek. Mitmes ajakirjandusväljaandes on rõhutatult välja toodud nurgakivi paneku peategelased Meri ja Laar. Ja samas on kahetsusega nenditud, et kohal ei olnud valitseva koalitsiooni tipp-poliitikuid. Küll on teisi süüdistatud suisa häbematuses ja silmakirjalikkuses. On irooniliselt toonitatud, et üritus toimus pärast valimisi, sestap ei suvatsenud võitjad kohale tulla. Mulle tundub, et asi on tunduvalt proosalisem. Kõik teised poliitikud on aru saanud sobimatusest olla sellisel üritusel, kus on tegemist represseeritute mälestusega, koos Lennart Meriga.
Juba Johannes Pitka samba avamisel põhjustas teistele avamisele tulnutele piinlikkust ootamatult kohale lennanud Lennart Meri. See, et isamaaliitlaste liider Laar leidis olevat paslik seista seal koos Meriga, näitab, et isamaaliitlased ei saa ega tahagi selgust Lennart Meri mineviku ja tema vaikimiste kohta, kui tegemist on Lennart Meri enda ja tema isa osaga repressioonidele aktiivselt kaasaaitamises ja kodanike järel nuhkimises.
Millise erakonna poliitiline ristipoeg ja millise partei ideoloogiline ristiisa on Lennart Meri? Sellele küsimusele ei ole tänases Eestis raske vastust leida.
Järgneb



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)