Kuhu suundud, Eesti?

Valitsuses kestis pikka aega eelarvetüli. Omavahel kisuvad need, kes kaitsevad enda valdkonna, mitte aga ühiskonna kui terviku huve. Eelarvekoostajad oskavad näha vaid kulude-tulude liitmist-lahutamist, kuid ei tea alati, mis on nende arvude sisu. Näiteks 2006. aastal elas meil vaesuses 259 000 elanikku ja ilmselt pole nende elu tänagi kaldunud paremuse poole.

Eesti majandus on kriisis, kuid pole paistmas, kuidas sellest välja tulla. Samal ajal on siin töötavad välisettevõtted mõistusevastaselt täiesti vabastatud kasumimaksudest Eesti riigieelarvesse.

Majanduslike arengukavade asemel tegeldakse riigitegelaste lähetuskuludega, kommide ostmisega valijatele, riigivarade kahtlase mahamüümisega, tulumaksu alandamise ja käibemaksu tõstmisega (mis eriti kurnavalt mõjub vaesemale elanikkonnale).

Kulutused sõjaväele (vabandust, kaitseväele!), mis tegutseb välisriikides, on samuti koormus meie eelarvele. Kasu sellest tegevusest ei paista – püütakse vaid teenida suurriikide toetust.

Meie väike riik on jõudnud olukorda, mida mõne Murphy seadusega võiks iseloomustada nii: 1. Keegi ei suuda võtta asju nii nagu need on. 2. Alati on olemas lihtsam võimalus. 3. Peate alati loobuma millestki, mida te tahate millegi eest, mida te tahate rohkem.

Kui USA president 1915. a. juurutas astmelise tulumaksu, oli eesmärgiks kaotada majanduslõhe rikaste ja vaeste vahel. Tänapäeval on peale USA astmeline tulumaks paljudes riikides. Käies pärast Eesti taasiseseisvumist Tallinna Energeetikaameti juhatajana lähetuses Saksamaal, Rootsis ja Taanis, kuulsin sellest, kuid ei kujutanud ette, et meie riigi areng võiks sattuda kriisi, mille üks põhjusi on astmelise tulumaksu puudumine.

Üks majanduskriisist väljumise lahendus oleks ka Eestis astmelise tulumaksu rakendamine. Eriti on selle vastu rikkurid ja kahjuks ühineb nendega ajakirjandus, sealhulgas raadio ja televisioon, tekitades massipsühhoosi.

Selleks et rahvast informeerida astmelise tulumaksu kasutamisest teistes riikides, tuleks ajalehtedes ja ajakirjades trükkida tabelid sealsete tulumaksuastmete kohta

Kui teha väikesed arvutused sellest, kui palju võidaks riik aastas astmelise tulumaksu juurutamisest, on tulemused mõtlemapanevad. Näiteks üks variant (maksuprotsendid on siinkirjutaja valik; lähteandmed on võetud ajakirjandusest):

1          764 inimest teenib Eestis üle 100 000 kuus. Kui palju laekuks riigile, kui neil tuleks maksta tulumaksu 50% nende teenitud tuludest? Vastus: 0,45 miljardit krooni aastas.

2          95859 inimest teenib kuus üle 20 000 krooni. Kui palju laekuks riigile, kui tulumaks on 10%? Vastus: 2,3 miljardit krooni aastas.

3          207 623 inimest teenib kuus keskmiselt 15 000 krooni. Tulumaksu tuleb maksta 10%. Kui palju laekuks riigile? Vastus: 3,73 miljardit krooni aastas.

4          115 504 inimest saab sissetulekuid keskmiselt 8300 krooni kuus. Tulumaks 3%. Kui palju laekuks riigile? Vastus: 0,34 miljardit krooni aastas.

5          121 000 inimest teenib kuus keskmiselt 4950 krooni. Kui palju laekuks riigile, kui maksumäär on 2%? Vastus: 0,144 miljardit krooni aastas.

6          73951 inimest teenib kuus 3300 krooni. Kui palju laekuks riigile, kui tulumaks on 1%? Vastus: 0,029 miljardit aastas.

Edaspidi tuleks tuluna arvestada mitte ainult töötasu ametikohal, vaid ka muid tulusid, kuid see küsimus on lõpuni lahendamata.

Aga lõpuks tahaks küsida neilt, keda ähvardab koondamine: kas eelistate koondamist või kõrgema tulumaksu maksmist?

JOHAN AHLBERG, Tallinn

Jaga |