Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Obama nõidus eestlased ära

KESKNÄDAL,      10. september 2014

Kesknädala küsitlus: Kuidas kommenteerite Obama visiiti Eestisse 3. septembril 2014?

 

 

Edgar Savisaar, Keskerakonna esimees: Võib-olla on Obama tsentrist?

Vaatasin Obama ja Ilvese pressikonverentsi ning Obama esinemist Solarises. Panin tähele kümneid Eesti ja USA lippe, aga mitte ühtegi Euroopa Liidu lippu. Kuidagi harjumatu. Kas see peegeldas USA ja Euroopa Liidu konkurentsi? Või seda, et Merkel jõudis enne Obamat Baltikumis ära käia? Aga Merkel on ka kiire ja tal oli lähemal tulla.

Mõtlesin selle üle, miks Obama just meid austas oma külaskäiguga. Millised olid tema valikud, kuhu Ida-Euroopas sõita? Slovakkiasse, Ungarisse või Tšehhimaale ta ilmselt ei tahtnud ise minna. Sikorskiga Poolas kah ei oleks olnud kuigi mugav kätt suruda. Jäävad veel Eesti ja Leedu. Nende vahel valides võis Ilvese Ameerika kodakondsus otsustav olla.

Pressikonverentsil panin tähele vist ajakirjanik Ideoni pikka ja segast küsimust, et Ukrainale tuleb relvi anda. Obama andis võimaluse Ilvesele seda kommenteerida ega tormanud ise vastama. Ilves kiitis Ideoni püüdlused relvade jagamise suhtes heaks. Obama vastus oli kõvasti mõõdukam, pigem rääkis ta diplomaatiliselt vene keelest ja Ida-Ukraina inimeste õigustest, mitte ohtrast relvade jagamisest.

Üldse oli Obama rahulikum ja kindlasti mõõdukam, kui meie USA positsioonidele tavapäraselt omistame. USA president tundus olevat välispoliitikas sama mõõdukas kui sisepoliitikas. Võib-olla lausa tsentrist?

Muide, ka Obama turvamine ei olnud nii hüsteeriline nagu Bushi külaskäigu ajal.

Pressikonverentsi lõpus hüüdis Ilves: „Eerik, mul on sulle üks paber!“ Ma ei teagi, oli see tema vana lemmik Eerik-Niiles Kross või uus lemmik Eerik Marmei, kelle poole ta nõnda pöördus.“



Mihhail Stalnuhhin, Riigikogu liige:

Uskuge või mitte, aga ma vaatasin Obama kõnet kaks korda, et veenduda, et ma esimene kord ei eksinud! Esimene kord mulle tundus, et olen seda kõike juba kunagi varem kuulnud, näinud, kogenud…

Tuli meelde, et 1970ndate lõpus läks kõigi poolt palavalt armastatud Leonid Brežnev kas kuhugi Taškenti või Ašhabadi (täpselt ei mäleta enam), ja rääkis seal täpselt samamoodi! Ikka needsamad pikad jutud, ühised võitlused, heroilised meenutused, udused sõnumid, tänusõnad.

Midagi pole parata, déjà vu! Tekstist võisime järeldada, et igaühele on selge – Venemaa ründas Ukrainat, ja inimestele meeldib seda kuulda, sest see uinutab kriitilise meele.“



Gabriel Hazak, kauaaegne väliskommentaator ning Tallinna Tehnikaülikooli emeriteerunud õppejõud kõne- ja vaidluskunstis:

Ma olen Obamat ekraanil ja netis näinud küll ja küll, aga mitte kunagi varem kuulajaskonnaga nii vahetult suhtlemas kui nüüd Solarises. Sellist saaliga ühtehingamist ma polnud teda jälgides tundnud.

Retoorika (kõnekunst) ja eristika (vaidluskunst) õppejõuna jälgisin teda eelkõige oraatorina – ja selles ta oli hiilgav. Seda ma ei ütle sisu, vaid just kõne kohta. Kuigi ka sisus oli ta kõnet ette valmistades vaeva näinud Eesti lähiajaloo võitluse korrektse tundmaõppimisega kuni Heinz Valguni välja.

Ta kindlasti sisendas inimestesse turvalisustunnet. Meil ei ole vaja levitada hirmu ja paanikat. Sest NATO liikmena oleme tõesti teises situatsioonis, võrreldes Ukrainaga.

Kuid veel kord – tema kõnekunst jättis mulle peaaegu vapustava mulje. Tema esitus oli meisterlik. Tema silmsuhe ja vaba suhtlus auditooriumiga, mõõdukas žestikulatsioon, miimika – isegi kui tal olid abiks mõned tehnilised vahendid, siis kuulajana ma neid ei märganud.

Ma mõtlesin, kas ma elus olen varem mõne poliitiku nii head esitust näinud – no võib-olla De Gaulle, keda mul kunagi õnnestus lähedalt näha. Kuid praegustest poliitikutest tundub Obama mulle esinejana professionaalseim.“



Ilvi Cannon, Eestis elav väliseesti taustaga kolumnist:

Minule oli Obama visiit Eestisse teretulnud. Ta tuletas meile meelde, kes me oleme, mida me oleme saavutanud ja et meie valik olla NATO-s ei ähvarda kedagi, sest NATO koosneb demokraatlikest riikidest, mis on pühendunud kollektiivsele enesekaitsele. Obama kinnitus, et kuigi me korra kaotasime oma iseseisvuse, siis NATO liikmena see enam kunagi ei kordu, oli kõige teretulnum osa visiidist.“

 

Rein Müllerson, Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia president:

Vabandan, et olen praegu Itaalias konverentsil, kus just Jordaania kroonprints Hassan oma keynote-kõnes tsiteeris Obamat, kes ütles, et mõjusfääride aeg on möödas. Prints Hassan ütles, et ei ole – sest USA mõjusfääriks on peaaegu et terve maailm ja ka territooriumide vallutamise aeg ei ole möödas. Siin prints tsiteeris ÜRO resolutsioone Palestiina kohta.

Olen mitmes kohas kirjutanud, et võttes arvesse Ukraina ajaloolist, keelelist ja etnilist keerulisust, võib Ukraina tõmbamine nii Itta kui ka Läände selle riigi täiesti lõhkuda. Kahjuks on mul tihtipeale õigus.

Ma just saatsin Märt Väljatagale „Vikerkaare“ ajakirja jaoks pika artikli Ukraina kohta. See on inglise keeles ja seda praegu tõlgitakse eesti keelde. Seal on mu mõtted enam-vähem sees.“

 

Allan Alaküla, Tallinna esinduse juht Brüsselis:

Esimese mustanahalise ning moslemi juurtega USA presidendina on Obama oluline rassi- ja religioonilõhesid ületav sümbol tervele maailmale ning meile eelkõige. Eeskujuks just meile on ka Obama püüd ja reaalsed saavutused Ameerika sisepoliitika euroopalikumaks muutmisel. Välispoliitikas on Obama aga peaaegu samuti läbi kukkunud kui tema eelkäija. Kui Iraagi ja Afganistani katastroofid päris ta tõesti Bushilt ja on püüdnud sealt väljuda, siis Süürias sosimisega on Obama juba ka otseselt ise vastutav vaakumi eest, millest võrsus radikaalne Islami Riik. Egiptuses asendus Mubarak lõpuks kindralite valitsemisega. Liibüas ja tema naabruses kestab kaos. Palestiina probleem on endiselt lahenduseta. USA läbikukkumiseks on ka kaos Ukrainas. Väga raske on ühtki neist paikadest seostada Ameerika demokraatia levitamisega. Maailma ainus jõud, kellele selline Ameerika välispoliitika tõeliselt sobib, on pärast Ameerikat maailma valitsev Hiina.“

 

Tõnis Mölder, Keskerakonna noortekogu esimees:

Obama kõnest Nordea saalis jäävad eelkõige meelde positiivsed emotsioonid. Tema puhul on tegemist maailma mõistes vaieldamatult ühe parima kõnemehega, kes hoolimata oma sõnumi sisust suudab sind sellesse kaasa haarata. Väljapeetud pausid, haaravad žestid ning ülim soravus ja voolavus võiksid olla lühikesed märksõnad iseloomustamaks tema kõnepidamise oskust. Kõnest jäi kõlama eelkõige noot, et NATO võrdub Ameerika Ühendriigid, ja kuniks see nii on, pole vaja Eestil oma turvalisuse üle karta. Kahtlemata lisab see teatud hulgale eestlastele turvatunnet. Soe ja meeldiv oli kuulata tema kõnes noppeid Eesti ajaloost.

Tegemist oli Eesti välispoliitika mõistes ajaloolise päevaga ning see peegeldus ka kõigi nende koolinoorte silmilt, kel õnnestus Obamat isiklikult kohata.“

 

Urmas Glase, Järva Teataja kolumnist ja Tartu Ülikooli ajakirjanduseriala esimese kursuse tudeng:

Pean tunnistama värske üliõpilasena, et mul jäi see Obama täiesti vahele :)“

 

Andrus Tamm, huumoriajakirja Pilkaja peatoimetaja:

Infoagentuur OBS* teatas, et Kadriorus said kokku kaks sarvekandjat, kes, olles pettunud naissoos, tegid ühisavalduse, et riik peab jõulisemalt minema edasi samasooliste seadusega tagamaks neile rohkem võimalusi.“ (OBS – Odna Baba Skazala, eesti k KTR – Keegi Tädi Rääkis)



Äripäev teatas 5. septembril, et Barack Obama täitis oma visiidiga terve kesknädala.

[Väljavõte ÄP rubriigist NÄDALA TEGIJA: „Kui nii mõnigi kõrge külaline on aegade jooksul suutnud Eestit väisata sellisel kombel, et laiem üldsus ei pruugi tähelegi panna,siis USA presidendi Barack Obama Eesti-visiidi puhul oli mõistagi juba ette 110 protsenti kindel, et see ei tohiks küll kellelegi märkamatuks jääda.“]



Viimati muudetud: 10.09.2014
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail