Valimised vaid erakondlike nimekirjadega

RALF R. PARVE,      03. aprill 2002




27. märtsil võttis Riigikogu vastu kohalike volikogude valimise seaduse, mis lubab valimistel kandideerida vaid erakondade nimekirjadel ja üksikkandidaatidel.
Tallinnas saadakse sellest seadusemuudatustest kõige paremini aru, sest Tallinnas on kohalikud valimised juba ammu parteilised ning mingeid Murukannikese tüüpi valimisliite siin enam ei tunta. Mõnel pool mujal aga hädaldatakse, et ees seisvat mingi sundparteistumine.
Tegelikult parteisse kedagi astuma ei sunnita. Ent kahtlemata avanevad nüüd paljudele tegusatele inimestele uued võimalused ja nad on paremini motiveeritud osalemaks ühiskonna elus. Tunduvalt peaks vähenema võõrandumine võimust ning erakondadest, tegelik võim läheneb rahvale. Erakondadel aga suurenevad võimalused teostada neile valimiste kaudu antud võimu ja tehtu eest ka vastutada. Seoses kõigi nende poliitiliste muutustega küsib Kesknädal Sinult kui Tallinna keskerakondlaselt:

1. Millal ja kuidas sai Sinust Keskerakonna liige ja kes oli Sinu soovitaja?
2. Mis on Sinu jaoks olnud suurim elamus Keskerakonnast?
3. Keskerakond tõusis võimule. Mida ootad? Mis probleemi peaks Sinu erakond kõigepealt lahendama? Mida temalt eeskätt soovitakse?
4. Kindlasti ühinevad paljud inimesed lähikuudel erakondadega. Mis nõu Sina tallinlastele annad? Miks eelistada Keskerakonda?
5. Meie sõsarparteil Soomes - Keskusta - on üle 300 000 liikme. Mis Sa arvad, millal kuulub Keskerakonda30 000 liiget?


PEETER SAUL
dirigent

1. 1997. aasta lõpupoole helistas raadiokolleeg ja muidu hea tuttav Meelejahutaja päevadest Toivo Tootsen. Ütles, et tahab rääkida. Ta tuligi koos Küllo Arjakasega külla. Vestlesime, arutasime maailma asju ning tehti ka ettepanek astuda Keskerakonda. Minu positiivne otsus tuli sümpaatiast ja sisemisest kindlustundest erakonna eesmärkide ja liikmeskonna vastu. Olen Keskerakonna liige 1998. a märtsikuust.
2. Suurim elamus on väga isiklikku laadi. Minu juubelipäeval toimus Keskerakonna VIII kongress. Äkki kutsuti mind üle 3000 inimese ette ja õnnitleti südamest! Nii suurt õnnitlejate hulka pole mul ühekorraga olnud. Tõeline elamus, et suurel
erakonnal jätkub tähelepanelikkust ka üksikliikmele.
3. Minu elu on muusikas. Loodan, et Keskerakonna läbiviidavad reformid tõstavad keskklassi toimetulekut. Riivavad meid ju valusalt pensionäride ning noorte perede raskused; vee, soojuse ja elektri hinna halastamatu tõus. Tahan, et Keskerakonna võimu ajal oleks riigi kodanik paremini kaitstud. Karmistada tuleks karistusmäärasid kurjategijatele. Näeme ja kuuleme, kuidas sadu noori tapateele viivad narkokullerid ja -diilerid saavad tingimisi karistada, mõrtsukaid käsitletakse siidkinnastes. Meie kohtute karistussüsteem on tavakodanike silmis ebaõiglane.
4. Erakonnaeelistuste kohta ütleksin, et ega vägisi armsaks ei tee. Erakond saavutab suure toetuse siis, kui usutakse selle partei poliitikasse, tema liidritesse ning liikmetesse. Poolehoidu ei saa tekitada käskude ja keeldudega. Poolehoid kas on või pole. Täpselt samamoodi kui artistidelgi. Suur poolehoid teenitakse ära töö ning andega, seda ollakse väärt. Seejärel aga pole vajadust halvustada ega ironiseerida. Ei artisti, ei erakonda. Suurim toetus Keskerakonnale ütleb iseendast juba kõik.
5. Kui Keskerakond jätkab oma põhimõtete ja eesmärkide elluviimist, siis tema liikmeskond ka kasvab. Võtame näiteks Mendelejevi oma keemiliste elementide tabeliga. Ega ta kõiki aineid tundnudki, ent teadis siiski, et kindlatesse kastidesse pidi
midagi veel tekkima. Teadus korrastab fakte. Faktid toetuvad tegelikkusele, nende põhjal sünnivad uued teadmised ja olukorrad. Kui Keskerakond jätkab nii nagu seni, siis usun, et lisandub väga palju uusi liikmeid.

AAPO PUKK
maalikunstnik, portretist

1. Mind soovitas Keskerakonda 1994. a lõpul Tiit Made. Mäletan, et saime kokku ühise tuttava firmas. Juttu oli sellest, et meie poliitilisel maastikul on toimunud muutused, kus otsuste tegemisel tuleks õlg alla panna ka minusugustel
kunstiinimestel. Ja et poliitika kujundamine pole üksnes ühe privilegeeritud ringkonna tegemine, vaid poliitika peab tulema rahvale lähemale. Eks see seisukoht on ka praegu äärmiselt päevakohane. Poliitiline elu vajab kunstiinimesi, loojaid, mõtlejaid. Nii saigi minust 24. detsembril 1994 Keskerakonna liige.
2. Suurim elamus on seotud mu loomingulise tööga. Suvel portreteerisin Keskerakonna presidendikandidaati Peeter Kreitzbergi. Leian, ja paljud inimesed arvasid juba tookord, et portree tuli suurepärane Seda väitis oma tagasihoidlikul moel ka modell ise. Nüüd sain teate Ameerika Ühendriikidest, rahvusvaheliselt Portretistide Ühingult, et minu portree Kreitzbergist on kuuesajast tööst üle maailma valitud auhinnale ehk TOP-20 hulka. Autasustamise ball peaks olema 6. mail Philadelphias. Ei tea, kas saan sõita, ent töö tutvustamiseks läheb meilt siit teele sõnum, et väikeses Eestis elab akadeemiline kunst ja tutvustus Keskerakonna presidendikandidaadist Peeter Kreitzbergist.
Võrratu elamus oli mulle ka aastalõputöö, kui portreteerisin tosinat Keskerakonna naist. Näitus "12 naist poliitikas" oli jaanuaris üleval Rahvusraamatukogus ja nendest portreedest valmis 2002. a kalender. Portreteerimise käigus nägin toredaid erakonnaliikmeid ka mitte läbi värvide, nägin kui igapäevaseid modelle. Töö käigus sundimatutes vestlustes sain tõelise elamuse - kui haritud, laia mõttemaailmaga, sharmikaid ja toredaid inimesi kuulub Keskerakonda. See oli fantastiline elamus!
3. Tahaksin näha, et väikeses Eestis poleks sedavõrd suuri erinevusi ja vastasseise ei inimeste ega erakondade vahel. Eeskätt sooviksin, et püsiksid meie koolid, et maakondadel ja kohalikel omavalitsustel jätkuks toimetulekuks ja arenguks raha. Et eluliselt tähtsad ja targad otsused tehakse üheskoos.
Kunstnikuna tahan Keskerakonnalt tugevamat kultuuripoliitikat ning tähelepanu loojatele, nende töödele-tegemistele, probleemidele. Nii nagu on Keskerakond märgatav hariduspoliitika jõulisel kujundamisel.
4. Ma ei oska välja öelda mingit toimivat reklaamlauset. Eks tallinlastele ikka kõige paremat. Piltlikult kujutan kogu võimuolukorda ette nii. Keskerakond oli kui vesi paisu taga. Nüüd oleme võimul, oleme saanud tunnustuse ja võimaluse
mandaadi realiseerimiseks, mis on sootuks uudne olukord. Võimul olla on tunduvalt raskem kui opositsioonis. Olukorrad on täiesti erinevad. Piltlikult kujutan olukorda nii. On kunstnikke, kes, saades tunnustuse ning preemia, kaovad suurest rõõmust Kuku klubisse jooma ja seal nad tihtilugu loojatena kõrbevadki. Soovin sellest lähtuvalt, et Keskerakond näitaks rohkem tegusid, mitte aga oma võimulolemist. Usun, et seda erakond ka teeb.
5. See on teema politoloogidele, mitte niivõrd kunstnikule. Äkki on erakonna liikmeskonna viiekordistamine sama, kui ajada suureks Eesti Kunstikke Liit? Võttes sinna kõik, kes kunagi on pliiatsit või pintslit käes hoidnud. Igatahes Kunstnike
Liidu puhul näeksin kvaliteedilangust. Äkki on tegusam ja tulemuslikum samaste põhimõtetega erakondade tihedam koostöö, mitte üksnes mehaaniline liikmeskonna suurendamine? Siinkohal jätan kunstiinimesena võimaluse diskussiooniks…

SILVI VRAIT
laulja ja õpetaja

1. Keskerakonna liige olen 6. jaanuarist 1995. 1994.a lõpul ühines Eesti Ettevõtjate Erakond Eesti Keskerakonnaga. Mu sõbranna Liina Orlova rääkis minust tolle erakonna esimehele Tiit Madele ja nii ma saingi endale soovitaja Keskerakonda astumiseks. Keskerakonna valiku kasuks oli Edgar Savisaare jõuline isiksus ja tema tegevus Rahvarinde aegadest alates. See kõik kokku panigi minu jaoks asjad paika.
2. Suurima elamuse sain tänavuselt Keskerakonna VIII kongressilt Saku Suurhallis. Nii palju inimesi ja nii palju mõttekaaslasi ei suutnud varem ettegi kujutada. Veel on suure elamuse jätnud Aapo Puki portreteerimisseansid, kui valmis kalender Keskerakonna naistest. Ja muidugi ka erakonna esimehe kõned oma sisu ning jõulisusega.
3. Enamusele meist valmistab muret eeskätt kuritegevuse kasv. Kord kipub käest omasoodu minema. Siseminister Ain Seppik on esimesi samme astunud, luuakse märulipolitsei, Tallinna tänavatele suunatakse politseipatrullid. Oluline on munitsipaalelamute ehitamine. Põhjamaade linnades on elamispinnast 20% munitsipaalkorterid, meil aga oli lausa null. Ent tubli algus on Keskerakonna poolt tehtud ja sellest plaanist ei tohi loobuda. Isiklikult aga sooviksin Prantsuse Lütseumi õpetajana, et meie kool saaks võimla. Hea kool on seda väärt.
4. Miks eelistada Keskerakonda? Tallinna volikogu saadikuna näen, kes on kes. Praegune linnavalitsus töötab hästi. Keskerakondlastena teame hästi, mida ja kuidas teha. Enne olid võimul udupead, kes ei teadnud ega adunud, mis linnas üldse toimub. Sõnu oli palju, tegusid vähe. Vaadake vaid, millega oleme lühikese aja jooksul alustada jõudnud! Meie sõnadel on taga silmnähtavad teod, kus mõeldakse inimestele, mitte aga erinevatele huvigruppidele. Võtkem kas või munitsipaalehitus või maa maksumäärade vähendamine.
Keskerakond on suur. Sellega saab paljut ära teha. Erakonnas on tarku inimesi rohkem kui arvatagi osatakse. Siit ka rohked ideed, teotahe ning töökus. Keskerakond on mõtlev ja mitte vaid ühte elanikkonna või ametiala kihti esindav kogum. Siin on ärimehi ja palgatöölisi, pensionäre ja ettevõtjaid, õpetajaid, haridustöötajaid, arste. Keskklassi esindajana leian, et minu jaoks on see erakond parim.
5. Vaimumaailmas toimivad seadused näitavad, et sarnane tõmbab sarnast. Kui erakond tegutseb ausalt ja avatult ning seda iseloomustavad targad teod, siis loomulikult suureneb ka liikmeskond. Soome poliitilised arengud, tagamaad ja ajalugu on muidugi teistsugused kui meil. Kas peaks olema omaette eesmärgiks üksnes liikmeskonna kasvatamine? Tunduvalt olulisem on ehk toetajaskonna kasvatamine, kes meie põhimõtete ja eesmärkide poolt hääletab?
Et aga erakonna liikmeskond üha kasvab, selles pole kahtlust. Kui mina Keskerakonda astusin, oli selles liikmeid umbes 1200, nüüd 6000.

EINO BASKIN
hea tuju patriarh

1. Minust sai Keskerakonna liige Tallinna volikogus 11. juunil 1998. Ettepaneku tegi mulle kui Tallinna volikogu liikmele ja endisele Meelejahutaja pealavastajale Tallinna volikogu keskfraktsiooni esimees ja endine Meelejahutaja peatoimetaja Toivo Tootsen. Volikogus nägin ja sain praktilise tegevuse käigus selguse, et Keskerakond on parim.
2. 20 aastat juhtisin Vanalinna Stuudiot. See teater oli ja on minu elu. Kui öeldakse, et elu on õnnestunud siis, kui oled üles kasvatanud lapse, kirjutanud raamatu ning istutanud puu, siis minu jaoks oli veel üks komponent - luua teater ja muretseda sellele oma kodu. Vanalinna teater on nüüdseks omale kodu saanud ja Keskerakonnal on siin väga suur abistav faktor.
3. Mida ma ootan? Lugesin 25. märtsi Eesti Päevalehest intervjuud Edgar Savisaarega, kus ta kinnitas: "Meie oleme võimule tulnud selge teadmisega, et valitsuses tuleb olla pikalt, mitte lühikest aega". Soovingi seda, et Keskerakond oleks jätkuvalt võimul, et kaoksid senised poliitilised tõmblemised ja hüplemised riigi tasandil. Selle aasta oktoobri ja järgneva aasta märtsi valimiste järel soovin, et Keskerakond moodustaks ükskõik mis kombinatsioonis toimivad valitsusliidud. Toimiks Keskerakonna poliitika, millest võidavad pensionärid, väheneks kuritegevus ja narkomaania, poleks näotut nääklemist ja viidaks ellu tasakaalustatud poliitikat.
4. Praeguse võimukoalitsiooni koostöö jätab positiivse mulje. Nii Tallinna linnas kui Toompeal. Esile on Keskerakonnast tõusnud meeldivad noored tegijad. Nagu näiteks Sven Mikser, Mailis Rand ja minu iga arvestades ka noor Jaanus Marrandi. Nad on poliitikute ja poliitika poolt väntsutamata, uued ja agarad tegijad, optimistlikud inimesed, kes pole kibestunud ei opositsioonis ega võimul olles ja suudavad naeratada. Keskerakonnas puuduvad sellised noorpoliitikuid, nagu ma kohtasin ühel telemaja võttel noorhärrat, kes väitis, et pensionäridel on heast elus lõug rasvane.
Keskerakonda saab usaldada, sest ta on tugevalt sotsiaalseid probleeme ja inimeste ootusi tunnetav erakond, kes otsib, leiab, pakub lahendusi ja viib need ellu. Kusjuures ka Keskerakonna noored on juba lähiaastatel tugevad tegijad.
5. Tunnistan siiralt, ma ei ole sensitiiv. Kuid milleks nii jõuliselt forsseerida! Ütleks hoopiski nii, et järgneva nelja aasta jooksul 15 000 keskerakondlast tundub täiesti reaalsena.

HUBERT VELDERMANN
Tuntud raadiohääl

1. Minu sümpaatiad Keskerakonna vastu on pikemaajalised ja ulatuvad juba Rahvarinde aegadesse. Tegeva raadioajakirjanikuna aga ei saanud kuuluda ühtegi erakonda. Minu soovitaja oli ammune Eesti Raadio kolleeg Toivo Tootsen. Keskerakonda kuulun alates käesoleva aasta märtsikuu algusest.
2. Stabiilsus ja oma põhimõtete eest seismise järjepidevus.
3. Eks ikka sellesama stabiilsuse ja järjekindluse jätkumist. Arvan, et poliitikas on tähtis ka oskus hoiduda rumalustest ja rumalatest otsustest. Oluliseks pean, et erakond oskaks ja tahaks kasutada erialainimesi ning spetsialiste oluliste otsuste
langetamisel. Meresaadete tegijana olen näinud, kuidas meie merendus põhja on lastud. On seda arutletud kolmel-neljal tasandil, otsustajad on aga osutunud nii rohelisteks, et ei tea eilsest päevastki midagi.
4. Mis nõu siin ikka anda oskan. Mis on Tallinna valuprobleemid? Kuritegevus, sotsiaalsfäär. Tähtis on mereäärsete alade väljaehitamine. Selle orgi otsa on kukkunud mitu valitsejat. Meie pealinnal on suurepärane vaade merelt ja merele. Lausa maailmapärl! Me ei vaja mere äärde pilvelõhkujaid. Keskerakond peaks seisma mereäärsete alade mõistliku arendamise ja planeerimise eest.
Taas tahan rääkida stabiilsusest. Et meie poliitiline areng ei läheks kui värisemine ühest äärmusest teise. Kogu Eesti ootab stabiilsust ja rahumeelset, kaklusteta arengut. Ootan, et Keskerakond jätkuvalt seisab selle eest, et kõik Euroopa Liiduga seonduv oleks rahvale teada ja võimulolijad seisaksid meie oma, eesti asjade eest.
5. Partei liikmeskond oleneb erakonnast. Kui ei tehta vigu, kui rahvas erakonda usaldab, kui kõik teostatav on nagu nüüd moodsas kõnepruugis väljendatakse - "läbipaistev", siis usun, et 30 000 liiget on Keskerakonnal viie-kuue aasta pärast.
Vastupidisel juhul, kui usaldust ei suurendata, siis läheb küll hästi kaua aega.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)