Kuidas laiendada Tallinna majandusedu kogu riigile

 Eeldame, et Kadri Simson ei kandideeri kogemata, meeleliigutuse ajel või lihtsalt mentaalsele eksiteele sattununa – s.t. nagu öeldakse: ta „katus ei sõida”. See tähendab, et ta on kindlasti sisuliselt ja põhjalikult mõelnud, mis saab võidu korral; et ta on valmis parteid vedama ja vajadusel ka peaministriks hakkama. Viimasest on ta ka muidugi juba palju rääkinud.

Mida teab Simson majandusest?

Eesti juhtiva erakonna esimees ja potentsiaalne peaminister peab olema paljutahuline ja laia silmaringiga inimene. Ta peab valdama erinevaid teemasid, vähemalt võtmemomentide tasemel. Majandus käib nende valdkondade hulka, ja Eesti tänast elatustaseme allakäiku arvestades on ehk üks olulisemaid valdkondi üldse.

 Mida teab Kadri Simson majandusest? Millised on tema seisukohad? Milliseks võiks Eesti majandus tema peaministri-perioodil muutuda? Ega me sellest palju ei tea, mis muidugi ei tähenda, et ta majandusest arusaamist ja sellealaseid seisukohti ei võiks omada.

 Teame näiteks, et Riigikogu Keskfraktsiooni 16. septembri pressiteates Simson selgitab majanduse elavdamist maksusüsteemi põhjaliku muutmise teel. Majanduse elavdamine maksusüsteemi kaudu hõlmaks tema sõnul nii astmelise tulumaksu kui ka ettevõtte tulumaksu kehtestamist.

Majanduspoliitilisi väiteid võib tinglikult jagada kolme kategooriasse:

* rohelised väited, mis peaaegu alati kehtivad ja on õiged;

* kollased väited, mida saab poliitdemagoogia abil kallutada ühes või teises suunas;

* punased väited, mis on alati ja kindlasti valed.

 Punasesse kategooriasse kuulub näiteks väide, et maksude lisamisega saab elavdada majandust. See on kindlasti ja alati vale.

Miks siis Kadri Simson sellist juttu räägib? Kas majandus ei ole üldse tema tugev külg või on pressiteate koostanud keegi teine, ning sisusse süvenemata ja oma võimalikest seisukohtadest hoolimata on ta enda nimel lasknud selle välja saata?

Pidurdades auto kiiremini ei sõida

Raske vastata, kumbki variant pole Eesti juhtiva erakonna esimehe ja potentsiaalse peaministri jaoks kohane. Poliitdemagoogiliselt lähenedes võib ju väita, et Simson ütles selle mõtte välja arvutustel mitte põhineva emotsionaalse lootusega, et selliste maksude kehtestamise korral majanduslikku pidurdumist ei teki, raha riigieelarvesse tuleb seega rohkem, ning tal on mingi seni avalikustamata plaan selle raha abil majanduse aktiveerimiseks.

 Samuti võib ju väita, et piduripedaali rakendamisel hakkab auto kiiremini liikuma, ehk siis – töökojas ühendati kogemata piduri taha hoopis gaasihoob, ning seega saabki pidurile vajutamisel auto kiiremini sõita. Tegelikult on see ju vaid demagoogia ja fantaasialend, millel praktilise eluga suurt seost ei ole. Ka majandusseadusi ei saa kummaliste mõttekäikudega väänata.

 Hoopis rohkem on teada Edgar Savisaare majanduslike seisukohtade kohta. Ta on selles valdkonnas nii teoreetik kui ka praktik. Savisaar on aastate jooksul avaldanud hulgaliselt majandusteemalisi kirjutisi, sh mitu põhjalikku raamatut. Praktikas on ta astunud suuri samme selles suunas, et Eestis elavate inimeste elatustaset parandada, teinud seda pikkade aastate jooksul, erinevates majandusoludes ning edukalt.

Jättes kõrvale Savisaare teoreetilise tegevuse majanduses, mis on vägagi märkimisväärne, kontsentreerume siinkohal praktikale ja reaalelulistele tulemustele. Nii lähenedes kerkib kohe silme ette Savisaare juhtimisel ellu viidud Tallinna linna kiire areng. Olles pannud oma majandusteoreetilised teadmised praktikasse pealinna arendamiseks, on ta suutnud Tallinnast teha musterlinna. Linna, mis vaatamata riigi kui terviku majanduslikule madalseisule on arenenud jõudsalt, mis on pakkunud inimestele tööd, kui muu Eesti teeb vähikäiku. Ta on välja arendanud pealinna, mis on mitme majanduslahenduse (tasuta ühistransport) poolest eeskujuks vaat et tervele maailmale, Euroopast rääkimata.

Palja jutuga Keskerakonda ei arenda

Eelpoolöeldu kehtib ka erakonna kui organisatsiooni juhtimise kohta. Eesti juhtivat parteid paljalt pliiatsi, paberi ja jutuga ei juhi. Suure süsteemi ülalhoidmine eeldab arukat ja paljutahulist majandusjuhtimist, mida Savisaar on aastate jooksul edukalt suutnud. Savisaare poole vaatavad ja tema ukse taga käivad sajad Keskerakonna funktsionäärid, kellel kõigil on oma organisatsioonirakukese toimimiseks raha vaja, ja Savisaar on suutnud nende kõigi vajadusi põhjendatud määral ka rahuldada. Tal endal pole aga kellegi ukse taga tegevustoetust nõutamas käia – ta on pidanud lahendused leidma ise, organisatsiooni arukalt juhtides ja miljoneid detaile ette mõeldes.

 Simsoni jaoks on see maailm täiesti midagi uut. Ta ei ole pannud alust mõne Eesti linna või valla majanduslikule edule. Pole olnud kuulda, et ta mõnda arvestatavat majandusorganisatsiooni omal materiaalsel vastutusel ja riskil üldse juhtinud oleks. See, et Edgar Savisaar on näinud temas peituvat nooruslikku tublidust ja pannud ta vastutama erakonnas teatud valdkondade või struktuuriüksuste eest, ei kvalifitseeru sisulises majandusjuhtimises vastutuse võtmiseks.

 Kui Simson valitaks erakonnajuhiks, kas ta siis üldse mõistaks, kuidas Keskerakond majanduslikus mõttes on suuteline toimima? Jah, ta on seda kõrvalt osaliselt näinud, peasekretärina ta on täitnud jooksvaid ülesandeid. Ka ettevõtja sekretär näeb sageli firma asju lähedalt ja detailselt ning täidab nii mõnegi olulise funktsiooni. Kuid kui ettevõtja taanduks, kas sekretär ikka suudaks teda täiel määral asendada kõiges ja kõigis ning firmat edukalt oma ajudega juhtides edasi viia?

 Nii võib Simsoni-Keskerakonnas tekkida olukord, kus noore esimehena laua taha istudes selgub ootamatult, et rahalisi vahendeid napib ega saagi lihtsalt kõikvõimalikke kulutusi sirgjooneliselt kinni maksta. Lahendus? Parteifunktsionäärid töötagu edaspidi oma tasku peal, organisatsiooni allstruktuurid võtku jalad kõhu alt välja ja otsigu ise endale vahendeid tegevuseks, ning kampaaniameistrid enam erakonna kulul rasvuda ei saaks. Mõnes mõttes oleks see organisatsiooni majanduslikuks läbiraputamiseks hea, kuid liiga järsk salenemine võib ka muid tervisehädasid kaasa tuua.

Ilma Savisaareta Tallinn sumbub

Kui Edgar Savisaar esimehe kohalt ühtede erakonnaliikmete võimujanu ja teiste kibestumise tagajärjel kõrvale mängitakse, kas siis Keskerakond Tallinna juhtimist jätkab? Seda küsitakse palju. Arvan, et isegi kui Keskerakond suudab ilma Savisaare eestvedamiseta võimu säilitada, ei pruugita olla suutelised ilma Tallinna eduarhitektita pealinna kiiret arengut jätkama. Inertsi tõttu ja senise positiivse tõuke suurust arvestades ei kuku pealinn loomulikult kohe masendusse, kuid arengu sujuv sumbumine on tõenäoline. Tallinna edu on Edgar Savisaare suure töö vili, ja see ei jätku teistes kätes automaatselt.

 Veelgi keerulisem on küsimus Tallinna edu laiendamisest tervele Eestile. Iga pühendunud keskerakondlase programmiliseks kohustuseks on uskuda ja olla veendunud selles, et Keskerakond läheb varsti võimule, paneb paika peaministri ja muudab ka maaelu talutavamaks. Parim, mis Keskerakonnal Eestile pakkuda, on Tallinna edumudeli laiendamine tervele riigile. Kuidas oleks see aga võimalik, kui Savisaare asemel oleks peaministriks Simson? Ei olegi võimalik.

 Seega Savisaare jätkamine parteijuhina ja hilisem peaministriks saamine tähendab Keskerakonnale jätkuvat tugevust ja kasvu. Tallinnale tähendaks see eduloo jätkumist ja ülejäänud riigis Tallinna meetmete rakendamist. Tegemist on testitud ja praktikas töötava lahendusega. Seda kõike tunnustaksid ka valijad ja kinnitaks edukas valimistulemus.

 Kadri Simsoni asumine Edgar Savisaare asemele tähendaks majanduslikust aspektist juttu sellest, et astmeline tulumaks ja ettevõtluse tulumaks teevad ära kõik vajalikud imed ning suurt rohkem polegi vist tarvis edasi mõelda. Kreekas on need maksud mõlemad juba pikka aega olemas, kuid ikkagi on muud majandusprobleemid võimalikud.

 Ja Kadri Simsoni ajaloolasest isa Aadu Must võiks läbi Euroopa majandusajaloo prisma selgitada, mis on tagajärg ja mis on põhjus. Ehk siis – kas oli ajaloos sedapidi, et Euroopasse tekkis kolooniate ja üldise majandustegevuse abil rikkus ning ühiskonna ebavõrdsuse tasandamiseks sai elujõu ka astmeline maksustamine, või oli astmeline maksustamine iseenesest rikkuse tekke allikaks.

[esiletõsted:]

Eesti juhtivat parteid paljalt pliiatsi, paberi ja jutuga ei juhi. Suure süsteemi ülalhoidmine eeldab arukat ja paljutahulist majandusjuhtimist.

Isegi kui Keskerakond suudab ilma Savisaare eestvedamiseta võimu säilitada, ei pruugita olla suutelised ilma Tallinna eduarhitektita pealinna kiiret arengut jätkama.

 Parim, mis Keskerakonnal Eestile pakkuda, on Tallinna edumudeli laiendamine tervele riigile.

 JAAN ÕMBLUS, ettevõtja, majandusanalüütik

[fotoallkirjad:]

Sellesügisesed vastsed koolijütsid koos perede ja õpetajatega Vabaduse väljakul suurejoonelisel Aabitsapeol, mille traditsioon algas 2009. aastal. Pidu korraldavad Tallinna Haridusamet ja Kesklinna Valitsus.

 3. novembril andis abilinnapea Merike Martinson vastsetele tallinlastele raekojas pidulikult üle nimetunnistused. Tallinnas püsib loomulik iive ühena vähestest omavalitsustest Eestis jätkuvalt positiivne. 2015. a kümne kuuga registreeriti 4366 sündi ja 3908 surma, s.t 458 sündi surmadest rohkem. 2014. a oli 5054 sündi ja 4718 surma ehk sünde surmadest 7% enam. Rahvastikuregistri andmeil elas 1. novembri seisuga Tallinnas 439 286 inimest, oktoobris kasvas elanike arv 717 inimese võrra. Seega on 2002. aastast saadik Keskerakonna juhitud pealinnast saanud ka majanduslikus mõttes eestlaste pelgupaik, kuhu tullakse, et töötada ja luua pere. Mida muud on õnneks vaja! Fotod Raepress

Jaga |