Pensionäride 25000 allkirja on alles

MAI TREIAL,      13. aprill 2005


Lühike vastus Jaanus Kõrvi artikli "Kuhu kadus pensionäride kogutud 25 000 allkirja?" (KN, 30. märts) küsimusele on – allkirjad pole kuhugi kadunud, vaid on kindlasti alles.

2003. aasta novembri algul andsid Eesti Pensionäride Ühenduse esindajad Riigikogu esimehele Ene Ergmale üle kirja, mis sisaldas nõuet, et pension peaks hakkama sõltuma keskmisest palgast, samuti nõuti sotsiaalmaksu kogu 20-protsendilise osa ning 1,7 miljardi krooni suuruse pensionifondi reservi kasutamist praeguste pensionäride huvides. Nendele nõudmistele oli kogutud rohkem kui 25 000 allkirja.

Oleme pöördumisse suhtunud väga tõsiselt
11. novembril 2003. a toimus Riigikogu sotsiaalkomisjoni istung, kuhu oli kutsutud ka sotsiaalminister Marko Pomerants. Istungil arutati pensionäride pöördumist, mida tutvustas Eesti Pensionäride Ühenduse esimees Sven Pärn. Pomerants teatas, et pensionäride olukorda on arutatud valitsuskabineti istungil ning aastatel 2005–2006 on plaanis tõsta pension 40 protsendini meeslihttöölise palgast. Andsin pöördumise koos allkirjadega sotsiaalministrile palvega edastada need peaministrile. Informeerisin sotsiaalkomisjoni liikmeid ja istungile kutsutuid toimuvast seeniorparlamendi kohtumisest.
Päris kindlasti pole sotsiaalkomisjon pensionäride pöördumist külmutanud ega kalevi alla pannud. Oleme sellesse pöördumisse väga tõsiselt suhtunud ning ehitanud silla eakate ja peaministri vahele. Sellest annavad tunnistust valitsuse järgnenud sammud. Nimelt esitas valitsus 2004. aasta esimeses kvartalis Riigikogu menetlusse riikliku pensionikindlustuse eelnõu, kus sooviti kolmel järgneval aastal tõsta pensioni baasosa 50 krooni võrra, mis aitab suurendada kõiki pensione – vanadus-, töövõimetus- ja toitjakaotuspensioni ning maksta iga staažiaasta eest 1,13 krooni.
Baasosa ja staažiaasta hinde muutust nähti ette 2004., 2005. ja 2006. aastaks, kuid mitte 1. aprillist, vaid 1. juulist – koos sellele kuupäevale planeeritud pensionide indekseerimisega. Sellist indekseerimise tähtaja nihutamist taunis Rahvaliit. Kompromissi tulemusel hajutati indekseerimisest tulenevale tõusule juurdeantava saja krooni suuruse lisaraha maksmise kuupäeva – möödunud aastal oli see 1. aprill, 2005. ja 2006. aastal 1. juuli. Keskmine vanaduspension tõusis 1. aprillil 2004. a 231 krooni võrra. Lähtudes Rahvaliidu valimislubadusest, et vanaduspensioniga samas tempos peavad tõusma ka töövõimetus- ja toitjakaotuspension, tegin ettepaneku suurendada toitjakaotuspensione.
Ettepanek leidis toetust ja lisaks erakorralisele pensionitõusule leevendati seadusemuudatusega toitjakaotuspensioni saajate olukorda – möödunud aasta 1. aprillist suurenesid esimese ja teise lapse toitjakaotuspensionid vastavalt 50 ja 80 protsendile arvestuslikust määrast.
Käesoleva aasta 1. aprillil tõusis pensioni baasosa 708 kroonini ning pensioni aastahinne 39,8 kroonini, mistõttu keskmine pension tõuseb 2446 kroonile. Rahvapensioni määr suurenes 1. aprillil 990 kroonilt 1056,4 kroonile. Praegu kehtiva seaduse kohaselt kasvab pension aastatel 2004–2007 1000 krooni võrra. Rahvaliidu eestvõttel jätkub pensionide indekseerimine 1. aprillil ning täiendav pensionitõus on 2005. ja 2006. aasta 1. juulil keskmiselt 100 krooni.

Koalitsioonist võitis rahvas
Alustatud on pensionireformi II samba ehk kogumispensioni rakendamisega raha tagasitoomisega pensionikassasse. Järgmine pensionitõus tuleb 1. juulil – pensioni baasosa tõuseb 50 krooni võrra ning aastahinne 48,59 krooni võrra. Sellega kaasneb keskmise pensioni tõus 2543 kroonini. Veel ei ole lõpuni vaieldud sotsiaalmaksu 4% laekumine-eraldamine tulevikupensioni tarbeks. Rahvaliit ei pea õigeks, et kogumispensioni loomisega säästetakse nii palju tänaste pensionäride arvelt. Selle arutelu juurde tuleb kindlasti tagasi tulla, sest siin peitub reserv, mille arvelt saaks pensioni baasosa veelgi tõsta.
Kui pisut avada koalitsiooniläbirääkimiste kulgu, võib nende tulemustega rahul olla. Rahvaliidu nõudmised on leidnud mõistmist ja tunnustamist: uude koalitsioonilepingusse on sisse kirjutatud, et keskmine vanaduspension tõuseb järgmisel aastal 3000 krooni kuus. Rahvaliidu hinnangul kulgevad läbirääkimised igati konstruktiivselt ning Rahvaliit teeb kõik selleks, et läbirääkimiste võitja oleks eesti rahvas, kes saab tasakaalustatud ja kindla rahalise kattega arenguprogrammi.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)