Opositsioon, põlvili!

18. novembril võttis Riigikogu vabas mikrofonis sõna keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin. Ta astus välja opositsiooni õiguse eest läbi viia obstruktsiooni, mida koalitsioon eesotsas reformipoliitik Rait Marustega tasalülitada soovib. Meedias küsiti IRL-i ja Reformi unistuse peale sulgeda opositsiooni suu järgmist: võib-olla tuleks opositsioon nende meelest Eestis üldse keelustada?

MIHHAIL STALNUHHIN:

„Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste käis välja Riigikogu töö- ja kodukorra seaduse muutmise seaduse, millega - selge see! - soovib süvendada demokraatilisi protsesse Eesti riigis. Selles seaduseelnõus on nimelt juttu soovist piirata opositsiooni võimalusi muudatusettepanekute esitamisel ja nende puhul ka vaheaegade võtmisel.

Teatan ametlikult, et olen pakutavaga nõus, aga seda vaid juhul, kui sellesse seaduseelnõusse lisatakse esimese ja teise lugemise vahel mõned sätted, mis teevad Maruste pakutud eelnõu mõtte ja vaimu üheselt arusaadavaks.

Niisiis edasise demokraatia arengu huvides (lähtuvalt Maruste ettekujutustest) teen ettepaneku täiendada Riigikogu töö- ja kodukorra seadust järgmiselt:

1. Opositsiooniliikmed sisenevad Riigikogu istungisaali põlvili. Ukselävel peab iga opositsiooniliige põhiseaduskomisjoni esimehe kätt lakkuma. Ainult selle protseduuri täitmisel saab opositsiooni esindaja kätte oma hääletuskaardi.

2. Viis tööpäeva enne ühe või teise päevakorrapunkti arutelu Riigikogu saalis esitavad opositsioonisaadikud oma kõned kirjalikult põhiseaduskomisjonile viseerimiseks. Põhiseaduskomisjoni esimees otsustab iga kõne konstruktiivsuse ning annab või ei anna luba selle esitamiseks Riigikogu saalis. Arvan, et see on väga demokraatlik (ning täpselt see, mida Maruste oma eelnõuga saavutada soovib). Kui opositsioonisaadiku kõnes esineb koalitsiooni kurnavaid mõtteid, karistatakse vastavat opositsiooniliiget suu kinni õmblemisega kolmeks kuni viieks päevaks - nii palju kannatab igaüks välja, nälga ei sure.

3. Tagamaks istungiaja sihipärast kasutamist, piiratakse opositsiooni küsimuste arv kolmega, ning seda kogu opositsiooni jaoks. Küsimused peavad läbima sama kooskõlastusprotseduuri mis kõnedki. Kui vaatamata sellele esineb küsimuses koalitsiooni kurnavaid mõtteid, teeb põhiseaduskomisjoni esimees ettepaneku saata süüdlane riigikupja poole, pakkudes ka seda, mitu piitsalööki on väärt kõne all olev rikkumine.

Teen veel ühe ettepaneku. Riigikogu territooriumil asub üks kinnine hoov. Seal võiks täitsa elada paar karu, ja mõni opositsioonisaadik (kes ei vasta härra Maruste ettekujutusele sellest, milline on tegelik demokraatia) võiks vahepeal veeta karistuseks mõne tunni seal hoovis. Arvan, et lahke sõna ja näljase karu abil võib saavutada palju rohkem kui ainult lahke sõnaga, seda enam, et see hoov on otse Reformierakonna akende all ning nad saavad nautida seda protsessi (opositsiooni hävitamist), mida nad naudivad siin saalis päevast päeva viimased kaks ja pool aastat."

Jaga |