Mida tahab "naisõiguslane"?

EVE OSA,      23. oktoober 2002




"Mis sind küll sinna naisõiguslaste punti ajas? Sa pole ju mingi inetu vanatüdruk, et soolise võrdõiguslikkuse pseudoprobleemidega oma päevi täitma peaksid," imestas tuttav mu osalemise üle Soome-Eesti naistoimetajate ühisseminaril "Naiste ühine jõud".

Tüüpreageering, kahjuks. Nii meeste kui naiste poolt. Ka osa riigikogujaid peab soolise võrdõiguslikkuse seadust lihtsalt europugemiseks. Ometi väidab ametlik statistika, et euroliidus istub tippjuhi kabinetis kaks korda tõenäolisemalt mees kui naine ja et naiste palk on viiendiku võrra väiksem.
Eestis on naiste ja meeste palgavahe viimastel aastatel järjest suurenenud ning naisjuhtide arv vähenenud. Tüüpreageering on jällegi - ja mis siis? Mees peabki ju peret ülal pidama.
Vaataks neid deklaratiivseid väiteid pisut isiklikuma nurga alt. Toon mõne näite igapäevaelust. Kas tuleb tuttav ette?

Näiteid igapäevasest eesti elust

Noor naine on äsja lõpetanud õpingud. Töövestlusel küsitakse talt, ega ta lähemal ajal ometi emapuhkusele ei kavatse jääda. Naine tunnistab, et ootab last. Tööle võetakse keegi teine, kes last ei oota.

Paariaastaste kaksikute ema on laste olemasolu ausalt oma CV-sse märkinud. Ja tulutult tööd otsinud, pääsemata vestlusvoorugi. Firmajuhtide stampmõtlemine: nagunii hakkab see laste haiguse pärast pidevalt puuduma!

48-aastane naine koondati. Ta saatis pool aastat lootusetult oma CV-sid. Lõpuks sai tänu tutvustele väikesepalgalise kohakese, kus saaks hakkama ka temast väga palju väiksemate teadmiste ja oskustega inimene.

50-aastane alatasustatud müüjanna on üritanud kohta vahetada ja saatnud kuulutuste peale oma CV-sid. Enamasti pole ta saanud mingit tagasisidet.

Äsja viiekümne kolmeseks saanud särava olemisega naine töötab finantssfääris, kontrolliosakonnas. Kuigi ta on väga hea töötaja, pole tal noorte meeskolleegide seas mingeid karjäärivõimalusi. Osakonnajuhatajaks ta ei saa. Sest ta on naine ja vana! Arenenud maade kolleegid-koostööpartnerid on üksmeelselt arvanud väikest kogemust ja liigset noorust selle panga kontrollerite puuduseks. Kui seda naist seal poleks, oleks osakonna keskmine vanus alla 25 ja tööstaaz praktiliselt olematu.

Üle 40-aastane ilus naine elab pidevas stressis. Temast noorem meesülemus nõuab talt seksi. Naine nõustub, sest kardab tööd kaotada. Ta teab, et üle 35-sed on tööturul tõrjutud. Ja kui pikemalt tööd otsima pead, kaotad haiguskindlustuse. Tal pole kuni 8-aastaseid lapsi ega kolme alla 16-aastast, ja pensionieani on jäänud kaugelt rohkem kui viis aastat.

36-aastane naine keeldub seksist oma otsese ülemusega. Too maksab talle kätte laimujuttude lahtilaskmisega. Eks tõestagu, et ta pole l...!

Naine tuleb töölt, tarides kaht rasket poekotti. Kohe jõuavad otse töölt-koolist koju mees ja poeg ning imestavad, miks toit veel valmis pole.

Üldloetava lehe noor meespeatoimetaja teeb lugejatele pidevat ajupesu esiküljelugudega poolilmadaamidest ja hälvikutest. Järjekordne annus on poolalasti-pildid ja jutt 3000 mehega maganud "erootikastaarist". Grupi-Kati olla sellega teeninud endale 6-toalise maja Viljandis, 2-toalise korteri Tallinnas ja kihvti Toyota, millega ringi kimab. Teismelised piigad, teil on, millest unistada!
Teleekraanilt on kõrvale tõrjutud mitu võimekat ja populaarset naissaatejuhti, kuna nad olevat liiga vanad.

Vaikse kannatamise asemele ühine tegevus

Osalesin naistoimetajate seminaril, sest ma ei taha vaikselt nõustuda stampettekujutusega väljakujunenud soorollidest. Ma tõesti ei arva, et kõik see peab samas vaimus jätkuma. Pean õigeks, et pornoleht peab ennast ka ametlikult pornoleheks tunnistama ning alluma pornoväljaandeid puudutavaile seadustele. Olen veendunud, et beibenduse-tibinduse ja enesemüügi promomine ei peaks olema naistest-ja-naistele ajakirjanduse peateema.
Põhjamaades, eriti Soomes on naised ses suhtes juba üsna palju ära teha jõudnud. On formaalsed seadused ja nende täitmise järelevalve, parteidesiseselt kasutatud kvootidega saavutatud naiste esindatus kohalikes omavalitsustes ja parlamendis, ent mis kõige tähtsam - muutunud on mõtteviis. Soomes, Rootsis, Norras ja Taanis on võrdõiguslikkuspoliitika tulemusena saavutatud Euroopa Liidu kõrgem sündivuse tase - vastupidiselt Itaaliale, Hispaaniale, Jaapanile ja muidugi ka Eestile, kus naised ei sünnita, sest nad elavad töö ja sotsiaalsete garantiide kaotamise hirmus. Inimesi kasutatakse Skandinaavias otstarbekalt - vastupidiselt Eestile, kus ühelt poolt räägitakse (naiste) pensioniea tõstmise vajadusest, kuid noored emad ja 40-50-aastased naised ei pääse tööotsijana harilikult vestlusvoorugi, vaid nende CV-d heidetakse juba laste olemasolu või sünniaasta vaatamisel kõrvale?

Noored meesjuhid väldivad vanemaid naisalluvaid

Kas stampkujutelmast, et lastega naisest pole töötegijat, pisut eakam tööotsija on aga pehmenenud ajudega, puruhaige ja nii rasva läinud, et vaevalt liigub? Või siiski pelgalt noorte ülemuste (keda Eesti taasiseseisvumise järel on tohutult peale tulnud ja fetiðeeritud) hirmust, et nad ei saa vanema ja kogenuma alluvaga hakkama? Nelja-viiekümnesed on mujal maailmas (kus sellist järsku pea terve põlvkonna väljatõrjumist pole toimunud) hinnatud tööjõud, sest neil on nooremate ees palju eeliseid: kogemused, teadmised, suhtlemisoskus, arenenud kohuse- ja vastutustunne. Enamik keskealisi naisi ei igatse võimalikult vara pensionile. Pisku pensioniraha tähendab ainult minimaalset kindlustunnet ja seda, et päris arstiabita ei jää. Tegelikult oleks vaja tööd, kus saaks oma võimeid rakendada ja ka normaalset palka. Ja selleks ei tohiks tõelises riigis olla ainus võimalus tuttava sokutamine või oma firma tegemine.
Kui naisajakirjanikud selliseid küsimusi tõstatavad ning nii tervet ühiskonda järele mõtlema ärgitavad, ei tohiks seda küll mingiks eriliseks naisõigusluseks või feminismiks pidada.
Helsingin Sanomate toimetaja, ühtlasi Soome Naistoimetajate Ühenduse esinaine Vellamo Vehkakoski rääkis, kuidas naistoimetajate ühisaktsiooniga suudeti Soome suurimas lehes lõpetada seksikuulutuste avaldamine. Kui piisavalt paljud olid teatanud oma soovist loobuda lehe tellimusest, pidi väljaandja lõpuks alistuma. Pisut hiljem järgisid Helsingin Sanomate eeskuju teisedki lehed.
Ebakohad ei muutu olematuks, kui neist lihtsalt vaikitakse.

Soomes, Rootsis, Norras ja Taanis on võrdõiguslikkuspoliitika tulemusena saavutatud Euroopa Liidu kõrgem sündivuse tase - vastupidiselt Itaaliale, Hispaaniale, Jaapanile ja muidugi ka Eestile, kus naised ei sünnita, sest nad elavad töö ja sotsiaalsete garantiide kaotamise hirmus.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)