Mihhail Stalnuhhin: Suhtumist Ida-Virumaasse saab muuta

Kuidas hindate valimistulemusi Narvas?

Tulemuste üle on hea meel. Meil on varem ka pisut paremini läinud, kui võtsime valimiste järel 26 kohta. Valimistulemuste taustal on mõned põhimõttelised küsimused vaja omakeskis ära lahendada, eeskätt puudutab see hariduse valdkonda.

Alates 2021. aastast soovitakse linnas alles jätta vaid üks gümnaasium. Narva on suuruselt kolmas Eesti linn 59 000 elanikuga, ning niisuguses linnas ainult ühe riigigümnaasiumi allesjätmine pole hea plaan. Siinsed põhikoolid peaksid siis sellele õpilasi ette valmistama. Aga kuna riigigümnaasium on eestikeelne, siis enamikule Narva põhikoolide lõpetajatele on selle uksed automaatselt suletud.

Tallinnas on gümnaasiumiastmes kolm võimalust. Kõigepealt riigikeeles, siis variandis 60+40% ehk riigikeeles ja vene keeles; kolmes koolis hakkab olema venekeelne haridus koos eesti keele süvaõppega. Mina toetan seda varianti. Kui meie põlvkonnale õpetati keskkooliastmes vähemalt kolme keelt ning osades koolides veel enamgi, siis kuidas Narvas minnakse ajas hoopis tagasi ning jäetakse vaid üks õppekeel, sest riik ei suuda haridusprotsessi piisavalt kontrollida.

Selle tulemusena hakkavad pered, kes mõtlevad laste tulevikule, senisest veel enam kolima Narvast Tallinna. See protsess käib ka praegu, kuid gümnaasiumide kadumisega võib veelgi süveneda.

Kas hakkate ka ise Narva volikogus tööle? Saate niimoodi kohapeal tehtavaid otsuseid paremini kontrollida.

Hakkan kindlasti. Loodan, et erakonnakaaslaste seas leidub neid, kes saavad aru selle probleemi tõsidusest ning toetavad Narvas mitme gümnaasiumi jätkamist.

Kuidas hindate mujal Ida-Virumaal saadud valimistulemusi? Keskerakond võitis nii Sillamäel ja Kohtla-Järvel kui ka näiteks Lüganuse vallas.

Keskerakond on neis piirkondades olnud traditsiooniliselt tubli. Tõstaksin veel esile Narva-Jõesuud, kus Keskerakonnal on hea valimistulemuse taustal võimalus moodustada valimisliit. Kurvastab vaid see, et üha vähem rahvast võtab seal valimistest osa. Nüüd oli see protsent 47,4.

Kas inimeste aktiivsust nii valimistel kui ka näiteks haridusküsimuste lahendamisel aitaks tõsta see, kui Ida- ja Lääne-Virumaa ühendada, nagu rääkisite 12. oktoobril Riigikogus?

Viimase paarikümne aasta jooksul on Ida-Virumaal olnud neli maavanemat, kes kõik on ametisse astudes lubanud maakonna mainet parandada. Lõpuks on kõik suuresti käega löönud, et isegi mingi raha eest pole võimalik olukorda palju muuta. Negatiivne suhtumine Ida-Virumaasse on veres väga paljudel, sealhulgas ka meedial. Aga seda saab muuta.

Virumaa jagamine omal ajal oli kunstlik, ning see oli poliitiline otsus. Järgmisest aastast pole enam ka maavalitsusi ja eraldi maavanemaid vaja. Lääne- ja Ida-Virumaa ühendamine aitaks kaasa kogu piirkonna arengule ning parandaks selle mainet.

Kuidas riigi tehtavad investeeringud aitavad Ida-Virumaa arengule kaasa? Valitsus on välja toonud, et aastaks 2020 saab see piirkond 200 miljoni euro ulatuses investeeringuid.

Rahaline tugi aitab siis, kui tegemist on materiaalsete asjadega. Kuid Ida-Virumaa on arenenud kogu aeg. Näen tihti neid inimesi, kes tulevad Narva ekskursioonile ning naudivad väljaehitatud jõeäärset või linnust. Nad ei usu oma silmi, sest ettekujutus Narvast on neil olnud hoopis teistsugune.

Teisalt on vaja muuta kohalike inimeste suhtumist, pakkudes neile rohkem võimalusi tööks ja eneseteostuseks. On vaja luua rohkem töökohti, ning siis tulevad ka töökad ja aktiivsed inimesed siia tagasi.

Ida-Virumaa elanikkond on viimase 15 aastaga kahanenud 9000 võrra. Kas riigiasutuste osaline kolimine Narva ja mujale Ida-Virumaal aitab uusi töökohti luua ning toob inimesi tagasi?

Kuhu need inimesed tulevad, kui pole töökohti?! Praegu on Ida-Virumaal tööpuudus üle 8 protsendi ning mõnes omavalitsuses kuni 12 protsenti. Olemasolevat tööstust ei saa laiendada, sest põlevkivitootmisel on kvoodid ning elektrit niipalju ei toodeta. Põllumajandust ja kalapüüki ei saa ka enam laiendada.

Kuidas neid uusi töökohti luua? Üks võimalus on ära kasutada piirilinna võimalusi ja transiidivaldkonda. Kahjuks pole seda siiani suudetud ära kasutada. Eesti on ühinenud Euroopa Liidu sanktsioonidega, ja näiteks põllumajandussaadusi idaturule pole võimalik toota. Transiit kannatab samamoodi eelmiste valitsuste seisukoha pärast, et pole meile vaja seda idapoolset transiiti. See puudutab ka võimalikke töökohti seoses Nord Stream’iga, kus soomlased ja rootslased võtsid 200 miljoni euro eest töid ja 20 000 töökohta rahulikult vastu.

Rahaküsimused on nüüd käsil ka parlamendi suures saalis. Eelmisel nädalal oli riigieelarve esimene lugemine ning rahanduskomisjoni esimehele ei esitatud ettekande ajal ühtegi küsimust. Opositsioonil ei näi olevat enam sisulisi argumente.

Aga mis argumente saab olla, kui tegemist on niivõrd hea eelarvega? Seda pole tõesti kunagi varem olnud, et rahanduskomisjoni esimehele ei esitata ettekande ajal ühtegi küsimust. Ka rahanduskomisjonis oli eelarve arutelu ajal tavapäratult rahulik. Rahandusminister sai hakkama veidi üle poole tunniga ning ajakirjanikudki ei jõudnud nii ruttu kohale tulla.

Tunnen mõttes opositsioonile kaasagi, et nad ei saa oma opositsioonilisust täiel määral avada, kuna eelarveküsimused on need, kus seda saab näidata. Tuleva aasta riigieelarve juures polegi suurt midagi maha teha, ei meedial ega opositsioonil. See on tugev eelarve ning kiidetakse suuremate probleemideta heaks.

Küsis AIVAR JARNE,

Kesknädal

 [fotoallkiri] MUUTUSED IDA-VIRUMAAL: Mihhail Stalnuhhini sõnul saab muuta kohalike inimeste suhtumist, pakkudes neile rohkem võimalusi tööks ja eneseteostuseks.

Jaga |