![]() Võrumaa poolt vaadates – mõttetud presidendivalimisedTOOMAS PAUR, 14. september 2016Poliitsuvi oma presidendivalimistega on seljataha jäämas. Lihtinimestelt uue presidendi jaoks valijahäält küll ei küsita, kuid paratamatult elab suur osa Eestist uue riigipea valikule kaasa. Ka Võrumaa, kauge maakohana võib-olla ehk kõige elavamaltki.
Reformierakondlikult dirigeeritud ja parempoolse orientatsiooni all olev riigijuhtimine on võimu monopoliseerinud. President on muutunud selle võimumängu käepikenduseks, kui mitte öelda – käpiknukuks. Rahvale ei anna see ametipost eriti midagi, presidendiks pandud isik täidab vaid Reformierakonna tagatoa korraldusi.
Võiksime oma valikutes edasi liikuda Kas meile sellist presidenti ikka on vaja? Kas tõesti loodame, et kui Reformierakond on viinud rahva vaesusesse, siis nende president tooks meile koju jõukuse? Oluline on olla realist. Põhjendamatud lootused meid ei toida, raskest olukorrast välja ei aita, ning nagu vanarahvas ütleb, neid ei anna patta panna. Kui saame järgmise samasuguse presidendi nagu praegune, siis sellist me küll ei vaja. Ainult probleeme ja asjatut kulu, tulu ei kopka eest… See näitab, et president võib olla Eesti elu arendamisel täiesti tähtsusetu kaasajooksja, et mitte öelda – tagurlik pidur. Eriti hull on, et see tagurlikkus ei ole inimestele tasuta kätte toodud. Presidendi ametikoht maksab meie riigile neli miljonit eurot aastas, seega viieaastase ametiaja kohta 20 miljonit. See on suur raha, mille eest saaks palju riigile vajalikke asju ära korraldada. Kulu tõuseb, kui sinna sisse lugeda ka presidendi tegevusetuse ehk riigi peataoleku tõttu kaotsi läinud miljonid, kui mitte miljardid. Rääkimata riigist lahkunud noorest haritud tööjõust. Kui sellise tähtsa ametimehe ülalpidamiseks nii meeletuid summasid maksta, siis Võrumaa inimeste seisukohast oleks meil vaja riigipead, kes olekski tõeline riigi pea. Kes tahaks juhtida, suudaks juhtida ja ka juhiks meie riiki. Meil on vaja presidenti, kelle poole on mõtet pöörduda ja kes ei oleks vaid kohatäide.
Presidendist võiks ka mingit tolku olla Presidendi poole on mõtet pöörduda siis, kui ta võtaks inimesi kuulda. Pole ju mõtet minna Kadrioru lossi uksi kulutama, kui tolku pole. Lisaks peaks uus president suutma hoolida oma rahvast, ja seda mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Võrumaa poolt vaadates tähendaks hoolivus konkreetselt seda, et tagataks Eesti majanduslik võrdsus ja tasakaal. Meie riik on tasakaalust väljas, Võrumaa kahjuks samuti. Tasakaal tuleb luua ja ääremaainimesed väärtustada – nii majanduslikus kui ka puhtinimlikus vaimses mõttes. Meie ei taha ühiskonda, kus rikkad ja targad on Tallinnast ning vaesed ja lollid Võrumaalt. Me vajame ühiskonda, kus Võrumaa saab koos kõigi teiste paikadega tunda ennast täisväärtusliku osana Eestist. President saaks seda tagada. Võrumaa rahvas ootab presidentaalset hoolivust kui õnnistust. Seni ei ole presidendist selles küsimuses asja olnud. Kas nüüd olukord muutub? Kas praegused valimised võiksid olukorda parandada? Kust see hoolivus tulla võiks? Loogika ütleb, et hoolivat ja inimeste huvides tegutsevat presidenti on võimalik loota ikkagi, ning ainult hoolivast ja tegusast erakonnast. Kindlasti ei peaks president olema riiki sisse veetud importtoode, vaid oma rahva hulgast sirgunu. Ja kasvanud ning välja kujunenud peaks tulevane president olema viisil, et on Eesti eluga kokku puutunud ning seda põhjalikult tundma õppinud. President ei peaks pärinema esimese Eesti valgete kinnaste ja klaasseintega kontori ametist ega ka mitte välismaale parema elu peale läinute seast. Samuti ei peaks president rahvale ülevalt alla vaatama nagu mõni ülirikas mõisavalitseja. Juht peab arenema oma rahvaga koos.
Hooliv president saab tulla hoolivast erakonnast Keskerakonna liikmena usun, et hooliv president saab tulla vaid hoolivast keskkonnast. Keskerakond on läbi oma eksisteerimise ajaloo näidanud end kui kõige enam inimese probleemide eest reaalselt muretsev partei. Järelikult on võimalik valida hoolivat presidenti, kel on sellise poliitika kogemus ja veendumus sama poliitikat jätkata ka riigipeana, ikkagi Keskerakonna ridadest. Õnneks on täna Keskerakonnal oma kandidaat olemas – noor, kuid suurte kogemustega Mailis Reps.
Millal hakkame valima presidenti otse? Loomulikult oleks parim variant kehtestada presidendi otsevalimised. Siis saaks Eesti presidendi, keda enamik inimesi soovib ja kellest saaks tõenäoliselt just enamusega arvestav riigipea. Niisama presidenditsirkust aga rahvas ei vaja. Liiga palju näeme ühiskonnas lahendamata probleeme, toimetulekuraskusi, paljudel peredel vaatab vaesus aknast ja uksest sisse. Poliitikud peaksid iga vaba minuti kulutama lahenduste leidmiseks. Niisama tühja juttu ja vaid kosmeetilisi muutusi ei oota Eestimaal keegi, vähemalt Võrumaa kandis mitte. Kui on vaja valida presidenti, siis valime. Niisama pole vaja rahvast mõnitada. Praegu kehtiva valimisstsenaariumi järgi on meil presidenti päris keeruline valida. Võiksime vahetada stsenaariumit!
[esiletõste] Võrumaa rahvas ootab presidentaalset hoolivust kui õnnistust. [fotoallkiri] PRESIDENDIDEBATTIDE SUVI: Inimesed üle Eesti, sealhulgas Võrumaal, said suve otsa jälgida kandidaatide esinemisi teleriekraanide kaudu, aga eestlastele pole antud otse oma presidenti valida. Pildil rahva ees Siim Kallas, Eiki Nestor, Marina Kaljurand, Mailis Reps, Mart Helme ja Urmas Paet.
TOOMAS PAUR, Võromaa miis
Viimati muudetud: 14.09.2016
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |