Kumb siis - ema või tütar?

ESTER TOOMPUU, MARJU KAGOVERE,      08. mai 2002


Kunagi olevat üks härrasmees flirtinud nii ema kui ka tütrega, näitamata välja, kumb talle rohkem meeldib. Kui nad kord järve ääres kolmekesi patseerisid, küsinud ema kavalerilt: "Kui me nüüd paadiga sõitma läheme ja paat ümber läheb, päästate siis minu või mu tütre?"

Diskussioon korterite ümber, mida Tallinna ehitada kavatsetakse, tõi meelde just selle loo. Peab siis Tallinna linn tõesti valima, kas ehitada niinimetatud sundüürnikele kortereid või remontida koole, ehk teisiti öeldes - tegema valiku ema ja tütre vahel? Kas Tallinna linna seis on tõesti nii lootusetu, et ei ole võimalik päästa mõlemat?

Palts jätaks ema laintesse uppuma

Tallinna ekslinnapea Tõnis Paltsu perestroikakäsitlus "Tere, perestroika" (Postimees 17.04.2002) leiab, et võimalik on päästa ainult tütar, ema puhul on aga uppuja päästmine uppuja enda asi. Ta leiab, et pärast taasiseseisvumist jagatud kollased kaardid olid õigluse tipp, mida Eesti Vabariik sai oma liikmetele anda. Ta möönab, et neile, kes elasid korterites, mis asuvad õigusjärgsetele omanikele tagastatud majades, tehti ülekohut, kuid samas rõhutab, et neile pakuti väljakolimiseks EVP-laenu.
Targu jätab ta täpsustamata, kuhu nn sundüürnikud oleksid võinud ja pidanud kolima.
Paltsu arvates on nn sundüürnike probleem lahenenud, kuid ta valab krokodillipisaraid nende majaomanike pärast, kes pidid riigi tekitatud probleemi lahenduse kinni maksma.
Palts jätab ka ütlemata, et riik majaomanike eest hoolitses ja andis neilegi maksumaksjate arvelt odavat EVP-laenu. Palts ei näi tunnistavat, et tänane vanem põlvkond (sh enamus nn sundüürnikest) on oma elutöö arvelt kinni maksnud nõukogude perioodi vältel omanike majade (mis sageli olid ehitatud laenudele) juurde rajatud või renoveeritud kommunikatsioonivõrgud, infrastruktuuri ning kapitaalremondid.

Sundüürnikud olgu vait

Ajakirjanduses levinud seisukoht - nn sundüürnikud hoidku suu kinni, sest eramu-ja kooperatiivkorteri omanikele on samuti liiga tehtud, on poolik tõde. Asjatundjad teavad, et maja- ja kooperatiivkorterite omanikud said erastada EVP-de eest hoonete juurde kuuluvat maad, mis sageli maksab rohkem kui vallasasi.
Muide, ka Palts ja temale kuuluv Levicom erastasid korteriskandaalis osalejatena Tallinna kõige magusamas kohas Toompeal (Kiriku põik 4 a kinnistul) üheksa korteriga maja. Äripäevas (6. mai 1997) ütles tulevane Tallinna linnapea Palts otse: "Tean prominente, kes nimekirjast välja jäid… Meie olime lihtsalt ostjad ja läbi tööandja eluruumi erastamise oli kõige odavam ostmise mudel... Kui keegi võõrast vara liiga odavalt müüs (mõeldud on Tallinna linna), siis on see võib-olla tõesti probleem, kuid mitte meie oma".
Nn sundüürnikke prominentide nimekirja ei arvatud. Aga me teame hästi, et üks korteritehing vanalinnas oleks meistki teinud miljonärid. Nii nagu teame ka seda, et nn sundüürnikeks on tehtud tuhanded kaitsetud lapsed, kelle kodud on hävitatud samal kombel nagu kiskjad lõhuvad linnupesi.

Kaltsukott selga ja tänavale

Eesti emadele ja lastele pakub ekslinnapea Palts leevenduseks kaltsukotti - komps selga ja tänavale! Ta leiab, et kuna sundüürnikud on ikkagi olemas, siis peaks riik neile veel 50 000 krooni andma ning pärast seda nad lõplikult unustama. Palts nagu ei teaks midagi korterite turuhindadest: Ta ei mõista, et igale perele, kellelt Tallinna linn võttis õiguse erastada EVP-de eest korter ja sinna juurde kuuluv maa võrdsetel alustel teiste EV elanikega, on tekitatud materiaalset kahju ca 300 000 EEK ulatuses.
See on tõeline eesti pere vaesumise ja teise Eesti tekkimise põhjus. Allakirjutanute meelest on ekslinnapea arutelu Postimehes mitte ainult röövkapitalistlik, vaid ka laste- ja koolivaenulik, sest Paltsu-parteilaste ideoloogia vili on ju ka meie tuntud kodukooli - 21. keskkooli seiskamine, ujula õhkamine, spordiplatsi ja kooliõue ülessongimine, laste heitmine võõrkooli pimedatesse koridoridesse. Paratamatult meenuvad ajaloost hulkurite armeed Inglismaal, keda manufaktuurid olid kodunt välja ajanud.
Erinevalt ekslinnapea Paltsust teame meie ja tuhanded teised emad, et sundüürnike probleem ei ole lahendatud, vaid kerkib uue teravusega, kui mööduvad riigi poolt määratud tähtajad üürilepingute pikendamiseks. Kuid ka juba praegu on kohtutes hulgaliselt hagisid sundüürnike väljatõstmiseks. Võib ennustada, et lähitulevikus meie kodutute niigi suur arv suureneb sundüürnike näol plahvatuslikult. Ja nende hulgas on palju lapsi, kes peavad jätma mitte üksnes oma kodu, vaid ka oma kooli.

Vanadele krematoorium, noortele heroiin

Siit koorubki välja ekslinnapea Paltsu sundüürnike probleemi lahenduse kontseptsioon, mille iseloomustamiseks võib kasutada Venemaa ajakirjandusest laenatut veidi muudetud kujul: sundüürnike probleemi lahenduseks selge on liin - vanadele krematoorium ja noortele heroiin.
Ehk teisiti öeldes - päästa ei ole vaja ei ema ega tütart, vaid teenida tões ja vaimus turumajandust ning selle ohvriks tuua nii ema kui ka tütar. Seejuures jätkub ekslinnapeal jultumust justkui muretseda laste ja koolide pärast.
Artikli lõpus esitab Palts küsimuse, mida arvavad korterite ehitamisest Tallinnasse naised. Oleme naised ja emad ning vastame esitatud küsimusele. Meile on ekslinnapea Paltsu lähenemisest tunduvalt meeldivam linnapea Edgar Savisaare kavatsus ehitada Tallinnasse uusi kortereid. Kuid paneb imestama kavatsus korraldada suur rahvasterändamine tulevikus. Milleks ebamäärane tulevik ja milleks üldse suurte sotsiaalsete gruppide ümberasustamine? Oleme keskikka jõudnud emad. Kogu oma elu oleme elanud korterites, mida oleme pidanud omaks. Ühel päeval teatati meile, et maja kuulus kunagi väikekorterite ehitusühingule ja seepärast ei saa me korterit erastada.

Nüüd tahetakse meid välja tõsta

Meil pole nii palju raha, et oma korter ära osta. Meie lapsed vajavad koolitamist, riietamist ja süüa. Meil on ikka veel alles EVP-d, mida riik andis lisaks laste kasvatamise eest ja mille eest lootsime nagu teisedki erastada oma kodu. Meile pealesunnitud kohtuvaidlused, mis on hävitanud meie ja meie laste vaimset ja füüsilist tervist ning vähendanud usku oma riiki, on jõudnud lõppfaasi ja ilmselt mitte meie kasuks.
Me ei taha oma kodust lahkuda ja meil ei ole kuhugi minna. Me ei taha ekslinnapea 50 000 krooni, et sellega äri alustada. Me ei oska äritseda. Me teeme tööd, mida armastame ja kasvatame lapsi, mis on meie püha kohus.
Ja nüüd meie ettepanek Tallinna linnapeale härra Savisaarele toimunud ebaõigluse korvamiseks. Las Tallinna linn ostab õigusvastaselt võõrandatud korterite omanikelt korterid linnale kokkuleppehinnaga (seda muidugi siis, kui nad tahavad neid müüa) ja erastab need korterid EVP-de eest sundüürnikele.
Tallinna linnapead (nii need, kes on maha võetud kui ka härra Savisaar, kes Te praegu seda ametit peate) - valik on teie! Ja jääb vaid loota, et teie valik ei ole valimiseelne trikk. Eelkõige Teil, härra Savisaar, on seda võimalik tõendada oma tegudega ja teha seda kohe.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)