Stalinliku saagikoristuse aruanne

JAAN NIIN,      30. august 2006


NSVL-i Rahvakomissaride Nõukogu esimees ja välisasjade rahvakomissar Vjatsheslav Molotov esines 1. augustil 1940 Moskvas Ülemnõukogu ees aruandega riigi suurendamisest. Molotovi tulekut kõnetooli tervitati seistes, kaua kestsid elagu-hüüded temale ja riigi välispoliitika hingestajale Stalinile.
Kolm päeva enne Eesti "ametlikku" NSV Liitu "vastuvõtmist", 3. augustil 1940, avaldas sellest ülevaate "Rahva Hääl".
Resümee äratrükitust:

Molotov alustas nelja viimase kuu suure tähtsusega sündmustest Lääne-Euroopas: Saksa sõjaline tegevus laienes Norrale, Taanile, Belgiale, Hollandile ja Prantsusmaale ning ka Itaalia kuulutas sõja Inglismaale ja Prantsusmaale.
Molotov märkis ära Prantsusmaa sõjas erakordselt nõrgaks osutumise ja ka selle, et Euroopa sõjal pole sel aastal lõppu näha. USA oli asunud Inglismaad toetama. Kuid, olles ustav rahu- ja neutraliteedipoliitikale, ei võta N Liit sõjast osa ning suhted Saksamaaga, milles aasta tagasi toimus pööre, jätkuvad täielikult sellistena, nagu on määratud Nõukogude–Saksa leppes. See lepe kõrvaldas hõõrumiste võimaluse Nõukogude–Saksa korraldusvõtete teostamisel piki NL-i läänepiiri ja tagas Saksamaale kindluse idas. NL-i ja Saksa heanaaberlikeks kujunenud suhted ei ole rajatud juhuslikele konjunktuursetele kaalutlustele, vaid on tingitud mõlema riigi riiklikest põhihuvidest.
Edasi läks Molotov üle NL-i välispoliitika küsimuste juurde, mille edukas lahendamine viimasel ajal laiendas tunduvalt NL-i territooriumi ja suurendas riigi jõudu. Kui 1940. aasta juuni lõpul NL esitas Rumeeniale nõude anda Bessaraabia tagasi ja anda üle ka Põhja-Bukoviina, võttis Rumeenia ettepaneku vastu ning 22 aastat kestnud konflikt NL-i ja Rumeenia vahel oli leidnud lahenduse rahulikul teel. Nende alade liitmisega suurenes NL-i territoorium 50 500 ruutkilomeetrit ja elanikke tuli juurde 3,7 miljonit. Selle tulemusel nihkus läänepiir Doonau jõeni.
Seejärel andis Molotov ülevaate vahekordadest Baltimaadega. Nendega vastastikuse abistamise paktide sõlmimine ei andnud vastavaid tulemusi ja paktid ei viinud neid maid lähenemiseni NLiiduga. See tingiski NL-i nõudmised Leedus, Lätis ja Eestis valitsuse koosseisu muutmiseks ja nende riikide maa-aladele Punaarmee täiendavate väeosade saatmise. Nendes riikides loodud NL-ile sõbralike valitsuste tähtsaimaks ülesandeks oli vabade parlamendivalimiste läbiviimine. Valitud saadikud tegid üksmeelselt oma otsuse nõukogude korra kehtimapaneku ja nende riikide NL-i astumise kohta.
Molotov märkis, et Baltimaade tagasitulek NL-i koosseisu suurendab riigi rahvaarvu järgmiselt: Leedu 2,88, Läti 1,95 ja Eesti 1,12 miljonit. Nii annab Rumeenia ja Balti alade liitmine juurde 10 miljonit elanikku ja kui siia lisada aasta tagasi Poola jagamisel liidetud Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene 13 miljonit, siis kasvab NL-i rahvaarv 23 miljoni võrra. Kokku on nüüd NL-is inimesi 193 miljonit. Juurdetulnutest on 19–20 miljonit kuulunud varem NL-i koosseisu, kuid olid Lääne-Euroopa imperialistlike riikide poolt temalt ära kistud sõjalise nõrkuse hetkel.
Molotov märkis esmajärguliselt tähtsa faktina ka seda, et NL-i piirid viiakse nüüd Balti mere rannikule, mis annab kinnikülmumatud sadamad, mida riik nii väga vajab. Ja oma riigi välispoliitikast uhkust tundes pidas ta vajalikuks nentida, et NL-i edu on sellepärast hea, et kõik tulemused on saavutatud rahulikul teel ja seda nii Baltimaades kui ka Rumeenias.
(NB! Millegipärast unustas Molotov siinkohal kiita nii Poola hävitamisel kui ka Soome Talvesõjas märatsenud "rahuinglit" – Punaarmeed! Aga alistatud rahvaste kallal vägivallatsejaid ja punaväge saatvaid NKVD üksusi oli võimatu avalikult kiita.)
Kuid Eesti ja teiste Balti riikidega seoses pole Molotov rahul USA-ga: "Meie suhetel USA-ga ei peatu ma juba sellepärast, et nende kohta pole ütelda midagi head. Meile on saanud teatavaks, et mõnedele USA-s ei meeldi Nõukogude välispoliitika edu Balti riikides. Kuid õigust ütelda, meid huvitab see asjaolu vähe, kuna me oma ülesannetega saame toime ka ilma nende rahulolematute isandate abita. Kuid asjaolu, et USA võimud pidasid ebaseaduslikult kinni kulla, mis meie riigipank ostis (?) Leedu, Läti ja Eesti pankadelt, kutsub meie poolel välja protesti. Antud juhtumil me võime ainult meenutada nii USA kui ka samale teele asunud Inglismaa valitsusele nende vastutavust selle ebaseadusliku tegevuse eest."
(Meenutagem siinkohal, et USA andis selle Eestile kuuluva kullakoguse üle 1992. aastal, kui taastasime oma krooni-vääringu. Aitäh ühendriiklastele!)

P.S.
Tolleks Molotovi kõnepidamispäevaks olid Venemaalt juulikuu lõpul startinud erirongid, igaühel ees Stalini suurt portreed kandev vedur, juba ringiga Moskvasse tagasi jõudnud, olles valve all Eestist, Lätist ja Leedust kohale toimetanud "pantvangide grupid", kel kästi peatselt alla kirjutada nende riikide "loojumise" otsustele.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)