Rahva võimust

ROBERT VILL,      07. aprill 2004


Demokraatia igihaljas küsimus on, kuidas teha nii, et andes valimispäeval hääle oma valitud poliitikule säiliks kodanikel võimalus võimule pääsenud tegelasi kontrollida? Kuidas muuta võim kodanikekeskseks?

Hallidel aegadel teostas kogukond võimu kärajatel (rahvakoosolek) ja kui selgus, et usaldusisik ei tule oma ülesannetega toime, koguneti uuesti ja tehti uus valik. Vahetus toimus kiiresti ja suuremad pättused õnnestus ära hoida. Rahvakoosoleku legitiimsus oli siiski küsitav ja arengu tulemusena aktsepteeritakse juba pikemat aega poliitilistele parteidele delegeeritud võimu ehk esindusdemokraatiat. Esindusdemokraatia, kus saadik on oma valija tahtest sõltumatu, sai alguse ajal, mil domineerisid kogukondlik eluviis, suured perekonnad, suguvõsad ja tugevad sidemed naabrite vahel. Usaldus ja kontroll olid tasakaalus, sest juriidilist kontrolli asendas rahuldavalt kogukonna moraalne kontroll.

Esindusdemokraatia ei toimi

Praeguseks on selge, et esindusdemokraatia enam et toimi, sest "vundament" on hävinenud. Perekonna lugu huvitab väheseid. Normaalseid perekondi, kus on lapsed, isa, ema ja vanavanemad, jääb üha vähemaks. Väidetakse, et perekond ja lapsed segavad karjääri. Asemele on pakutud vabaabielu (vähem vastutust) ja kõikvõimalike vähemuste õiguste kaitset. Hävitustöö on pandud toime eelkõige eliidi (väljavalitute) poolt, kes ei ole huvitatud mitte mingisugusest kontrollist enda tegemiste üle.
Riigikogulaste vabadusel pole piire. Nad võivad neli aastat karistamatult valijate tahet ignoreerida. Mis veel hullem, vahel ei suuda isegi partei, kellele nad peaksid tänuvõlglased olema, taltsutada Toompeale pääsenud tegelasi. Seepärast pole mingi ime, et rahva toetus parteidele on madal.
2003. aasta oktoobri Saar Polli OÜ uurimuse kohaselt usaldab ainult 22% küsitletud inimesi poliitilisi erakondi, mis tähendab, et vaid viiendik elanikkonnast on veendunud, et paremat "jalgratast" kui esindusdemokraatia pole olemas.
Eriti absurdne on olukord seetõttu, et esindusdemokraatia eeskõnelejad loobivad ise oma "jalgrattale" kaikaid kodaratesse. Kaheksa Keskerakonna riigikogulase mäss oma erakonna vastu vaid kinnitab minu väidet, et esindusdemokraatia praegune vorm on end ammendanud ja vajab reformimist. Parteil on raske või isegi võimatu ohjata oma erakonnakaaslasi, sest põhiseaduse §62 kohaselt ei ole Riigikogu liige seotud oma mandaadiga, mis tähendab, et Riigikogust tagasi kutsuda teda ei saa.
Erakonnast väljaheitmine pigem suurendab probleemi. Seis on skisofreeniline, sest teised erakonnad toetavad suure rõõmuga oma konkurendi isepäiseid parteilasi, neid koguni oma ridadesse meelitades mõistmata, et saevad oksa, millel ise istuvad.

Poliitiline elu vajab reformimist

Ma ei tea, kes olid need Riigikogu liikmed, kes hääletasid Liina Tõnissoni ülesseatud Peeter Kreitzbergi poolt, kuid ma tean, et need inimesed hääletasid kehtiva poliitilistele parteidele delegeeritud demokraatliku süsteemi vastu.
Meil on valida, kas olla jätkuvalt konservatiivsed ja jätkata vanaviisi või valida uus tee. Kehtiva parteikeskse süsteemi reformimine on mõeldav erakondade vastutust ja õigusi suurendades. Kollektiivne vastutus, mis tähendab seda, et keegi ei vastuta, tuleb asendada personaalse ja materiaalse vastutusega. Hämamine tuleb lõpetada.
Juhul kui parteile usaldatud haldusalas mängitakse maha, läheb kaduma, hävineb lohakuse tõttu või varastatakse meile kõigile kuuluvaid väärtusi, peab partei koheselt kompenseerima tekkinud kahjud. Loomulik, et erakonnal peab olema õigus võtta patustanud erakonnakaaslaselt ära Riigikogu või kohaliku omavalitsuse saadiku mandaat.
Praeguse esindusdemokraatia peaprobleem on saadiku absoluutne sõltumatus oma konkreetsetest valijatest. Väga lühikese ajaga on maailm ilmastunud (globaliseerunud), kuid saadik on ikka ohjatud nagu külakogukonnas - suuliste valimislubadustega.
Väidetel, et Keskerakond või mõni teine Eesti partei on perekond, pole alust, sest suguvõsad on lagunenud ja kogukondade sidemed katkenud - seepärast peame asuma muutuste teele. Saadikukesksele esindusdemokraatiale lisaks tuleb arendada valijakeskset otsedemokraatiat. Peame taastama õigluse ja kontrolli ning lõpetama pimeda usaldamise.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)