Selle aastavahetuse mõne nädalaga on bitcoin kaotanud oma väärtusest poole kukkudes 20 000 dollarilt korraks isegi 9000 dollari peale. Miljardid kaevandatud või ostetud virtuaalsed rahatähekesed on virtuaalsete investorite eest kadunud kui tina tuhka. Usaldamatus nende suhtes on muutunud nii suureks, et Põhja-Ameerika virtuaalraha konverentsi korraldajad loobusid bitcoini-maksete vastuvõtmisest, sest need lihtsalt ei toiminud.

Suuremates krüptoraha kaevandamise keskustes Hiinas ja Koreas on hakatud kehtestama piiranguid bicoiniga kauplemisele, põhjendades seda ohuga reaalsele rahandusele ning vajadusega piirata virtuaalkuritegevust. Rahandus- ja pangandusjuhid Euroopas laidavad ideed võtta krüptovaluuta mingilgi moel kasutusele. Eesti Panga president Ardo Hansson on nimetanud bitcoini mulliks ning võrrelnud seda kurikuulsa Hollandi tulbimulliga 17. sajandil.

Krüptoraha praeguse languse põhjustena on välja pakutud mitmeid eripärasid ning ühele üles-alla rallivale virtuaalsusele ongi see iseloomulik. Mõnedel hinnangutel mõjutab seda Hiina uusaastaga seotud soov võtta välja kasum krüptoraha investeeringutest. Hiinlasi koos korealastega peetakse krüptorahade maailmas olulise mõjuga kauplejateks.

Teisalt hakkas Lõuna-Korea valitsus detsembris rääkima tõsisest kavatsusest võtta hullunud spekulatsioonid, sealhulgas kauplemine oma kontrolli alla. Hiinas keelustati vastavad kauplemiskeskkonnad juba eelmisel aastal, kuid hiljuti levisid kuuldused meetmete olulisest tõhustamisest.

Kristjan Port kirjutab ERR-i portaalis „Novaator“, kuivõrd palju sõltub krüptoraha väärtus ja kasutamine riikide poliitikast. Seejuures mõne riigi poliitikast rohkem, mis ei sobi kuidagi kokku detsentraliseerituse põhimõttega. Nimetatud mõju tuleneb suuresti krüptoraha kasutamisest spekulatsiooniobjektina, mitte käibevahendina. Seega teeb inimeste endi käitumine uue ajastu rahale kahju.

Inimlik ahnus

Siin on juba kohane kasutada sõna "ahnus", millega võitlemine on lootusetu. Tasub vaid vaadata, mis toimub ülejäänud krüptorahade väärtusega. Isegi naljapärast loodud koeramünt ehk dogecoin muutus paljude üllatuseks spekulatsiooniobjektiks ja eimillestki loodud "asja" väärtus kasvas detsembris 400 protsenti.

Hulluse viimase näitena olgu 130-aastane ja uuele tehnoloogiale jalgujäämisega pankrotipiiril hinge vaakunud Kodak. Ettevõte teatas aastavahetusel, et loob oma krüptoraha KodakCoin. Firma börsiväärtus kasvas ühe päevaga 431 miljoni dollari võrra.

Inimlik ahnus muutis krüptoraha käibevahendi asemel investeerimisobjektiks, millest pole kasu muuks, kui investorite spekuleerimisnälja kustutamiseks ja keskkonna saastamiseks, leiab Port.

Nutikamatest nutikamaks investoriks peetud Warren Buffet avaldas saladuse, kuidas Wall Streetil rikkaks saada – "Püüa olla ahne, kui teised kardavad, ja püüa olla kartlik, kui teised ahnitsevad."

Jube raske on olla ratsionaalne ja kartlik ajal, kui krüptoraha bitcoin maksis täpselt aastapäevad tagasi 757 dollarit ja praegu on selle väärtus 10 000 dollarit. Ajal kui kunagise kaasüliõpilase Zuckerbergi üle saavutatud kohtuvõidust 11 miljonit krüptoraha alla pannud vendades Winkelvossidest on saanud bitcoini-miljardärid. Ajal kui bitcoini järel populaarsuselt teine krüptoraha ethereum väärtus kasvas poole aastaga 40 korda jne.

Sellele lisandub veel ebatavaliselt suur saastemäär. Pelgalt bitcoinide kaevandamisele kulub hetkel aasta arvestuses peaaegu 32 Twh elektrit. Seda tarbivad tohutud spetsiaalsed arvutipargid üle maailma. See vastab terve Eesti viie aasta elektrienergia tarbele. Ja see kasvab kiirusega – iga kuu üks meie aastane elektritarbimine.

Tühine mõju

Ent kuigi krüptorahast palju räägitakse, on sel meile vaid marginaalne mõju. Eesti Panga asepresident Madis Müller märgib keskpanga blogiartiklis, et bitcoini ja tema analoogidesse investeerijad ilmselt ei proovigi hinnata, kui palju nende soetatud vara õigustatult väärt võiks olla. Pigem lähtutakse investeerimisel lootusest, et küll leidub hiljem keegi, kes on nõus sama asja veelgi kallimalt ära ostma. Tavapäraseid investeeringu hindamise meetodeid kasutades on ühtmoodi raske põhjendada sellise virtuaalse žetooni väärtusena 100, 1000 või 10 000 dollarit.

AIVAR JARNE