Eesti riigi tähtsaim vara on õnnelikud inimesed

 Viimased pool aastat lõõmanud tuline poleemika kooseluseaduse ümber on üks neid selgeid näiteid, kus destruktiivsed jõud püüavad eestimaalasi tülli ajada. Vähe sellest, et IRL-i poliitikud on aastaid pingutanud külvamaks nii-öelda enamuse ja vähemuse vahele pingeid rahvuslikul pinnal, nüüd antakse endast parim, et teha sedasama, tungides eestimaalaste eraellu, kodudesse ja peredesse.

 Hirmus, isegi väga hirmus on see, kui lihtne on ühel väikesel rühmal inimestel külvata segadust ja hirmu ning sellest tulenevat pimedat viha. Prantsusmaa president Francois Hollande on väga lihtsalt selgitanud, et just seetõttu kutsutaksegi mingit inimgruppi vähemuseks, et neid on ühiskonnas vähem. Teisi kutsutakse samas enamuseks, sest neid on rohkem. On täiesti elementaarne inimõigus, et me kohtleme vähemusi võrdselt enamusega, mitte ei kiusa neid taga.

Mulle andis palju sisemist jõudu juurde hiljutine kohtumine ühe mu suure eeskuju Eino Baskiniga, kes ütles selgelt, et tal ei ole küll mitte ühtegi etteheidet ega muud negatiivset emotsiooni inimeste suhtes, kes mõtlevad või elavad oma eraelu teistmoodi. Ta toetus elukogemusele ning tema jäägitu tolerants oli imetlusväärne. Ei midagi liigset, ei mingit poosi või oma arvamuse teistele peale surumist – lihtsalt aus ja teisi eestimaalasi austav maailmapilt.

Pime viha ja isiklik kasu

Alati ei õnnestu enamusel vähemust mõista nii lihtsalt, nagu seda suudab palavalt armastatud vanameister Baskin. Vähemust austada, mitte jõupositsioonilt kiusata, peaks olema ometigi jõukohane igaühele.

Paraku ei suuda nii mõnigi isamaaliitlasest pereisa oma maailmapildi primitiivsuses mõista üksikemasid, kelle rasket majanduslikku olukorda oleks saanud kooseluseaduse abil vältida. Ka ei mõista see „tubli mees” ühtegi homo, sest ta ise ju ei ole selline. Teistsugused on tema jaoks nõmedad, kõik vähemused on tema meelest tüütud või vastikud. Ta kardab neid ja viskab oma hirmu peletamiseks nende üle nilbeid nalju. Ja teised samasugused hirmunud tüübid kiidavad takka.

Mõned mehed on inimeste hirmust teinud lausa äri – nad korjavad tundmatutelt välismaistelt annetajatelt kokku raha ning maksavad endale palka ühe raske töö eest, mille sisuks on võitlus nende inimeste õnne vastu, kes on teistsugused. See keerukas töö toob neile sisse kümneid või isegi sadu tuhandeid eurosid. Aga raha on niipalju, et jätkub ka koos IRL-i tipp-poliitikutega ühiste reklaamikampaaniate tegemiseks.

Ka on kooseluseaduse-vastased palganud Eesti kalleimaid advokaate väitmaks, et kavandatav seadus on vastuolus meie põhiseadusega. Tellinud endale sobivaid „arvamusuuringuid”.

Õnneks teab vanarahvaski öelda, et raha eest armastust osta ei saa. Jah, raha eest võib saada osta advokaadi allkirja, kes „unustab” isegi õiguskantslerit mainida, samas kui nii õiguskantsler kui ka Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees on selgelt analüüsinud, et põhiseaduse ja kooseluseaduse vahel vastuolu ei ole. Tõde on hoopis vastupidine, sest hetkel koheldakse ju osa meie kaasmaalastest ebavõrdselt.

Hoidkem rohkem kokku

Marurahvuslased on valel teel, uskudes, et süüdimatu jutuga hirmutamine aitab neil Eesti riiki paremaks muuta. Tegelikult on kooseluseadusega väga lihtsad lood – see ei võta mitte kelleltki, mitte üheltki inimeselt mitte midagi ära. See vaid annab osale peredest kindlustunnet juurde. Kooseluseadus annab palju juurde mitmetele vähemusrühmadele. Juriidiliselt on vahe väike, aga emotsionaalselt ilmatu suur. Riik kas hoolib oma inimestest või mitte. See on oluline sõnum meie ühise tuleviku nimel.

 Olen Keskerakonna liige olnud juba pea kaheksa aastat. Ei ole saladus, et ma olen kooseluseaduse tuline toetaja. Jah, see on mulle ka isiklikult väga oluline, sest olen ühe sellise vähemuse liige, keda antud seadus väga otseselt puudutab.

Kooseluseadust toetavad ka minu vanaema ja vend, kümned ning sajad sõbrad-tuttavad – nemad on enamuse liikmed, aga nad mõistavad, et see on oluline vähemustele nagu mina.

Sestap loodan ja usun südamest, et hooliv Eesti riik ei ole pelgalt sõnakõlks. Olen uhke, et Keskerakonnas on arvamuste paljusus. Seda erinevalt IRL-ist, kus keelati seaduse poolt hääletamine ette ära veel enne, kui eelnõu tekst valmis sai.

Mul on ka väga hea meel, et meie erakonna fraktsiooni paljud juhtivad liikmed olid selle eelnõu algatajate seas. Kutsun Teid üles meie fraktsiooni liikmeid selles küsimuses toetama! Olen veendunud, et oma südames me tegelikult hoolime üksteisest. Ühel väikesel riigil on suur tulevik, kui see riik oskab hoolida igast oma inimesest. Püüdkem mõista, mitte hukka mõista. Koos on kindlam!

 PEETER REBANE, kultuuri- ja äriedendaja

[esiletõste]     Peeter Rebane: „Olen veendunud, et oma südames me tegelikult hoolime üksteisest. Ühel väikesel riigil on suur tulevik, kui see riik oskab hoolida igast oma inimesest.“

Jaga |