Väiksel linnal suuri probleeme

Tuleb tunnistada, et selle aja jooksul on linnaelus olnud rida edusamme (nt veevarustuse parandamine, gasifitseerimine, noortemaja loomine jm), mis võimaldasid Mati Mettuse juhitud linnavalitsusel tunda end peaaegu püsivalitsejatena. Kahjuks on enam-vähem muutumatuna püsinud meeskond nii linnavalitsuses kui ka linnale kuuluvates ettevõtetes (sh Sindi Majavalitsuse O?, Sindi Vesi O? jt) andnud Sindis toimuvatele asjaajamistele mingit „vürstiriiki" iseloomustavaid tunnuseid - enam ei tuntud vajadust täita seaduste nõudeid ega järgida häid tavasid ja väljakujunenud traditsioone.

Väiksemaarvuline keskerakondlik opositsioon, mille eesotsas volikogu esimees Aleksander Kask, jäeti nagu naljanumbriks, andmata isegi olulist linnalehe kasutamise võimalust. Linnaasjade otsustamine korjus linnapea Mati Mettuse, abilinnapea Rein Ariko, majavalitseja Aleksander Mozessovi ja Sindi Vee juhataja  Ats Kivimäe kätte, kel oli kasutada vaikiv heakskiit Pärnu maavalitsuses ja ka ajalehes Pärnu Postimees. „Tagakambris" tehtud otsustused tuli aga esialgu kuulekal volikogu kahekolmandikulisel enamusel takkajärgi heaks kiita.

Nii kestis see hulk aastaid, kuni lõpuks osal rahvasaadikutel sai mõõt täis ja võeti ette umbusaldushääletus linnapeale (ilmselt ka linnavalitsusele). Linnapea sai 14-st seitse toetushäält, jäädes ametisse üle noatera - ühe saadiku erapooletu olla tahtmise tõttu.

Protestijad panid aluse uuele valimisliidule „Uuenev Sindi", mille linnapea-kandidaadiks sai Anu Vassvik.

Kuigi „Kodulinn Sindi" pani valimistel vastaste võitmiseks välja 40 lugupeetavast kandidaadist koosneva mees- ja naiskonna ning saavutas küll 7 kohta ehk „valimisvõidu", said opositsionäärid üheskoos küll napi, aga ikkagi ühehäälse enamuse.

Praeguseks on linnavolikogu esimeheks taas valitud staažikas Aleksander Kask. Linnapeaks saanud Anu Vassvik on asunud uut linnavalitsust moodustama ning ette valmistama omandettevõtete reorganiseerimist, kuivõrd on selge, et ringkäendusel põhinev valitsemissüsteem vajab korrastamist - linnarahva teenindajad on vaja pöörata näoga tarbija poole.

Eelmise linnavalitsuse vanad harjumused on visad kaduma. Juba pärast uue volikogu võimuletulekut pani linnavalitsus toime taktitu õigusrikkumise: kulutas eelarveväliselt, volikogu nõusolekuta, peaaegu 300 000 krooni reservraha, paljasõnaliselt tuues põhjuseks „üldsuse huvid". Tulekahju ega katastroofi siiski ei olnud, oli vaid eelarveväline ruumide sisustamine. Kohe annab see tööd uuele revisjonikomisjonile...

Samal ajal jättis vana linnavalitsus uuele volikogule arutamiseks „sääsest tehtud elevandi". Pärnu mnt 25 asuva muinsuskaitsealuse maja jaoks, kus ollakse hädas sadevete ärajuhtimisega, pole leitud eelarvesummasid, et tasuda linnale kuuluva korteri üle 50 000-kroonist hooldusvõlga.

Rohkem kui pooled selle elamu 19 korterist on asustatud pensionäride ja invaliididega, neist viis on hooldustvajajad. Kahe korteri omanik on linn. Samal ajal on linnavalitsus majavalitsusele ühe korteri eest juba pikka aega võlgu üle 50 000 krooni teenindustasusid. Majavalitsus aga on seepärast kasseerinud elanikelt tavahooldustööde eest täiendavaid makseid.

1977/1978 tehti majas täielik kapitaalremont, tagati kanalisatsioon ja vesivarustus. ?uepindade korrastamise ja asfalteerimise jaoks tuli korraldada väikesest siseõuest sadevete äravool. Sellekohane avaldus olulises osas rahuldati 31 aastat tagasi - paduvihmade ja  külmunud pinnase ajal tekkiva vee ärajuhtimiseks paigaldati kanalisatsioonikaevu umbes kahemeetrine ühendustoru. Tänu majahoidjate mõningale hooldusele ja mõnede elanike abile töötas süsteem 30 aastat -- madalamal asuv majaosa ei uppunud. Majavalitsus aga suurendas veelgi siseõue tuleva vee hulka...

Arvatavalt 6. oktoobril 2008, mil  Sindi Vesi OÜ teostas Sindi Majavalitsuse OÜ tellimusel  kanalisatsioonikaevu kauaoodatud remonti (asendamist), kõrvaldati sadevete ülejäägi kanaliseerimise toru. Seda vaatamata remondiaegsele hoiatusele ja taotlusele: kas säilitada äravoolutoru või leida uus võimalus sadevete  ärajuhtimiseks.

Ühendustoru taastamine olnuks käkitegu, kuid abilinnapea Rein Ariko ja linnapea Mati Mettuse heakskiidul jäeti asi lahendamata. Pärast poolteist kuud kestnud tühiläbirääkimisi kaotasin kannatuse -- koostasin avalduse linnavolikogule ning Sindi Vee ja majavalitsuse nõukogule, lootes, et vähemalt need juhtorganid panevad asjad paika. Kindluse mõttes kaasasin asjasse ka maavanem Toomas Kivimägi, muinsuskaitse ja Pärnu Postimehe.

Väljendasin hämmastust, miks tarbijate tasutavasse miljonilisse legaalsete vete summasse ei mahu ühe kortermaja sadevete summa 406 krooni aastas. Maavalitsus teatas Toomas Kivimägi allkirjastatud kirjas, et palub Sindi linnavalitsusel „leida kiire ja osapooli rahuldav lahendus". Kahjuks ei leidnud ta aega järelkontrolliks...Pärnu maavalitsuse kiri 15. detsembrist 2008 Sindi linnavalitsusele ootab täitmise kontrolli tänini.

Sindi linnavolikogu volitas oma 11. detsembri avaldusele vastama Sindi linnavalitsust, kes 29. detsembri vastuses „leiutas" muude asjaolude kõrvale „kuritahtlikud korteriomanikud", räästatorude paigaldamise võimatuse jne.

Küsimus ongi peaaegu aasta lahendamata.

HANS KEERD

[illustratsioonid]

Sindi linnavalitsuse hoone. Foto internetist.

Sindi tekkis 1833. a. töölisasulana Zintenhofi mõisa maale Riia töösturi C. Wöhrmanni rajatud kalevivabriku ümber. Nime sai kunagise Pärnu linnanõunikust mõisniku Carl Zindti järgi. 19. oktoobril 1938 tegi siseminister Sindi linnavalitsusele korralduse leida linnale 1. maiks 1939 uus nimi. Ministri korraldus jäi tolle vabariigi päevil isegi pikendatud tähtajaks täitmata. Nii kannabki Sindi oma feodalistlikku nime seniajani.

Jaga |