Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Obama ja terroristid

GWYNNE DYER,      28. jaanuar 2009

Barack Obama USA presidendiks saamise järel on oluliselt suurenenud oht, et terroristid võivad peagi ette võtta ulatusliku rünnaku Ameerika vastu.

Säärase sünge sõnumi edastas maailmapoliitika olulisemaid tegijaid nõustav mõttekoda South Waziristan Institute for Strategic Hermeneutics (SWISH).

Mullu detsembri keskel hoiatas SWISH oma raportis Obama ülemineku-meeskonda, et al-Qaeda üritab 2010. aastani tõenäoliselt USA territooriumil korraldada terrorirünnaku, mis sarnaneks 11. septembril 2001 toimunuga. “Rünnaku korral vajab teie riik erakordselt arukat poliitilist juhtkonda, kes suudaks hoida USA eemal järjekordse eksliku sõjalise vastulöögi andmisest,“ märgitakse raportis.

Kahjuks eksisteerib mõttekoda SWISH üksnes Briti akadeemikust analüütiku Paul Rogersi viljakate mõtetega peas. Ta on avaldanud hoiatavaid raporteid „openDemocracy“-nimelisel internetileheküljel.  Obama ülemineku-meeskond SWISH-ilt raportit ei tellinud, kuid Rogers  siiski loodab äratada Obama meeskonna tähelepanu.

 

George W. Bush sõi al-Qaeda pihust

 SWISH sai alguse Rogersi püüdest panna Lääne analüütikuid paremini mõistma moslemitest vastaseid. Vormiliselt sarnanesid tema raportid  Wahingtoni autoriteetsete mõttekodade poolt Pentagoni ja Valge Maja jaoks koostatud raportitega. Müütilise SWISH-i oli aga kujundlikult sama tööd palganud tegema al-Qaeda juhtkond.

Esimeses raportis al-Qaedale 2004. aastal soovitas SWISH Osama bin Ladeni meeskonnale, et otsene vajadus on hoolitseda Bushi valitsuse püsimajäämise eest. USA invasioon Iraaki ja Afganistani, illegaalsed vahistamised ja vangide piinamine Guantanamos, president George W. Bushi absurdne sõjakuulutus terrorismile olid sündmused, mis kõik tegelikult vastasid just al-Qaeda huvidele.

SWISH ei soovitanud USA vastu enam ette võtta laiahaardelisi terrorirünnakuid, sest nende mõju Ameerika avalikkusele polnud täpselt teada. Edaspidised rünnakud võinuks suurendada Bushi populaarsust enne presidendivalimisi 2004. aasta novembris, kuid samas oleksid rünnakud võinud meelestada avalikkuse Bushi vastu. Seetõttu soovitas SWISH rünnakutest hoiduda, sest Bush oleks tõenäoliselt ikkagi tagasi valitud.

Lugejatel võib olla tekkinud õigustatud küsimus: mis on SWISH-i raportitel pistmist reaalsusega? Vastus on selline: Rogersi raportid on märksa realistlikumad kui paljud Pentagoni ja Valget Maja nõustanud ajutrustide ettekanded. Enamik Washingtoni poliitikaeksperte on käsitanud al-Qaeda liidreid kui ebaloogilistel motiividel tegutsevaid „hullunud mullasid“. Rogers aga eeldas üsna täpselt, et al-Qaeda juhtkond on läbinägelik, intelligentne, selgete pikemaajaliste käitumisstrateegiatega.

Rogersi hinnangul oli 11. septembril 2001 New Yorgis korraldatud terrorirünnaku eesmärk meelitada USA-d ründama Afganistani  (võimalusel ka teisi moslemiriike). Al-Qaeda teadis, et terrorirünnakule järgnev sõjaline vastulöök muudab moslemirahvad Ameerika tulihingelisteks vaenlasteks, suurendades al-Qaedaga ühineda soovivate moslemite hulka. Pärast Afganistani ründamist sai Bushist sisuliselt „al-Qaeda mees“. Seepeale sooviski al-Qaeda Bushile võimalikult pikka valitsemisperioodi. Siit siis ka põhjus, miks USA vastu enam ei toimunud  ulatuslikke terrorirünnakuid.

 

Terroristid panevad Obama närvid proovile

 Selle kõige mõistmiseks ei pea olema geenius. Ka mina olen oma varasemates artiklites mitmel korral vihjanud, et al-Qaeda ei ole USA-d pärast 2001. aasta 11. septembrit rünnanud just sama loogika alusel. Miks peaks al-Qaeda riskima tagasilöökidega, kui kõik on seni kulgenud vastavalt tema huvidele?

USA poliitikaekspertidel on olnud vastumeelne tunnistada, et nende riik on muutunud etturiks kellegi strateegilises „malepartiis“. Viimasel ajal on selline arvamus tasapisi hakanud maad võtma ka mingi osa jänkide seas. Paar aastat tagasi vestlesin samal teemal endise USA sisejulgeolekuülema Tom Ridge'iga. Ta möönis, et edu hilisemate rünnakute ärahoidmisel  võis tuleneda asjaolust, et neid ei planeeritudki.

Barack Obama asumine presidendiametisse võib teha Ameerika ründamise taas ihaldusväärseks. Obama näib Bushist enam uskuvat, et moslemiriikide okupeerimine pole hea mõte ja ta on ka teatanud kavatsusest lõpetada valdavalt moslemitest vangide piinamine.

Kui al-Qaeda peab võimalikuks lähema 12–18 kuu jooksul panna USA territooriumil toime terrorirünnak, siis seda kahtlemata ka tehakse. Peaeesmärk on USA avalikkus taas panna hirmust tarduma. See meeleseisund andis Bushile võimaluse algatada invasioonid Afganistani ja Iraaki. Terroristid loodavad, et Obama läheb USA avalikkuse meeleoludega kaasa.

 

GWYNNE DYER, kolumnist

 

Tõlkis Indrek Veiserik

 

 



Viimati muudetud: 28.01.2009
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail