Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Kallas ei toeta oma kodupartei haldusreformikava

INDREK VEISERIK,      20. mai 2015

„Üks tont käib ringi mööda Eestit. See on haldusreform. Mis asi see ometi on? On see hoopis kuningas oma uutes riietes? Äkki on kummitus? Juba peaaegu mitukümmend aastat näib mõnel inimesel olevat kinnisidee, et omavalitsused tuleb kaotada,“ kirjutas endine Euroopa Komisjoni asepresident, Reformierakonna auesimees Siim Kallas 8. aprillil Eesti Ekspressis.

 

Kallas väljendas kirjutises tugevat vastuseisu kohalike omavalitsuste vähendamisele Eestis. Sellega läheb ta vastuollu oma koduerakonna tegevuskavadega ja uue koalitsioonileppega, mille kohaselt haldusreformi kava sunnib omavalitsusi 2017. aastaks liituma.

Kui nii mõelda, siis tõepoolest – milleks neid omavalitsusi vaja? Eesti on väike maa, seda saab juhtida ka tsentraliseeritult. Tsentraliseeritult saab korraldada haridust, sotsiaalabi, rajada teid. Omavalitsused asendatakse kuraatorite, administraatorite, prefektidega. Omavalitsuste kaotamine vähendab valitud inimeste võimu ja mõju,“ leiab Kallas.

 „Omavalitsuste kaotamine võimaldab hoida kokku kantseleikulusid. Täna jagatakse üle poole üksikisiku tulumaksust omavalitsustele. Kas siis, kui me omavalitsused ära kaotame, saame üksikisiku tulumaksu poole võrra vähendada? Kui nii, siis see on tõesti saavutus,“ iroonitses Kallas.

Tema sõnul ei julgetud isegi ülimalt tsentraliseeritud Nõukogude Liidus kohaliku omavalitsuse algvorme päriselt ära kaotada.

 „Ringleb käibetõde, et tänu ebamõistlikule omavalitsuste struktuurile tehakse palju mittevajalikke investeeringuid, renoveeritakse koole, kust õpilased kaovad, rajatakse spordikeskusi, kus keegi ei käi. Aga tegelikult ei sünni ju praktiliselt ükski investeerimisotsus ilma keskvõimu osavõtuta,“ tunnistas Kallas.

Haldusreformi ümbritsevas jutus on Reformierakonna auesimehe sõnul kogu aeg tagaplaanile jäänud peaküsimus – kuidas korraldada nii, et omavalitsustel oleks piisavalt selliseid tulusid, mis sõltuksid nende endi aktiivsest tegutsemisest ja piirkonna heaolust ning mis lubaksid oma probleeme ise lahendada. „Näib, et mõnede arvates on haldusreform koos valitud inimeste võimu kaotamisega Eesti edasine „õnne mudel“. Kelle õnne, konkreetselt, mudel? Kes saab õnnelikuks?“ küsib Kallas lõpetuseks.

 Kuna presidendivalimised on tulekul 2016. aastal ja tõenäoliselt kandideerib Siim Kallas presidendiks, siis Kesknädala hinnangul võis just see olla põhjuseks, miks artikkel ilmus. Sest võivad ju kohalike omavalitsuste juhid saada presidendivalimistel otsustajateks. Kui aga Kallas tõesti muretseb Eesti arengu ja kohalike omavalitsuste kadumise pärast, siis oleks tema kohuseks senisest jõulisemalt Reformierakonda kritiseerida.

 

INDREK VEISERIK



Viimati muudetud: 20.05.2015
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail