Paneme aja tiksuma Eesti kasuks!

 Miks nii? Lühike vastus võiks olla täpselt sama, mida rõhutas Bill Clinton oma esimeses presidendivalimiste kampaanias vanema George Bushi vastu: Its the economy, stupid! Ehk teisisõnu, asi on majanduses. Valitsus ei ole Eesti majanduskasvu suunamisel kõikvõimas, kuid ometi on ka tema käsutuses teatud olulised vahendid majanduse elavdamiseks – realistlikust eelarvest alates.

Hetkel, mil valitsused sekkuvad kõikjal majanduse päästmiseks, mil isegi paduliberaalne IRLi esimees Mart Laar nõuab valitsuselt aktiivsemat sekkumist, on ilmne, et senine äraootav majanduspoliitika ei toimi. Pole võimalik teatada, et kui majandus kasvas, oli see valitsuse teene, ja kui ta enam ei kasva, siis on süüdi üksnes kehv maailmamajandus.

Tänane valitsus Andrus Ansipi juhtimisel veetis terve möödunud aasta, eitades ja pisendades Eesti probleeme. Selle asemel, et välja pakkuda ja ellu viia poliitikat, mis Eesti majandust elavdaks, on peaminister harrastanud retoorikat, et elu Eestis pole kunagi olnud nii hea kui tema valitsemisajal. Paraku ennustavad analüütikud, et aastal 2009 kahaneb Eesti kogutoodang ligi 4,5 protsenti. Viieteistkümne viimase aasta jooksul pole Eestil nii halba aega olnudki, ka maailma riikide seas oleme majanduslanguse poolest esikümnes. Praeguseks on valitsusjuhi möödalasud nii ilmsed, et neid pole enam võimalik eitada. Võtta kaks aastat järjest vastu riigieelarve, mis on majanduskasvu suhtes kuus-seitse protsenti liigoptimistlik, on sama hea, kui uskuda homset lotovõitu.

Alanud aastaks ennustavad analüütikud töötuse kasvu ligi kahekordistumist 2008. aastaga võrreldes. See tähendab, et töötus ohustab iga kümnendat tööjõulist inimest Eestis. Ka siin on Ansipil ja tema juhitaval Reformierakonnal ainsaks lahenduseks töölepinguseadus, mis teeb koondamise odavamaks ja kiiremaks, kuid iseenesest ei loo töökohti juurde. Kindlusetus, mis nõrgestab usaldust Eesti majanduse vastu, saab niimoodi ainult kasvada.

Kõrged toetusnäitajad pole ühelegi poliitilisele jõule enesestmõistetavuseks. Inimesed on nõus Keskerakonda toetama vaid tingimusel, et keskerakondlased suudavad välja pakkuda ja ellu viia majanduse elavdamise kava, pakuvad lahendusi toimetulekuks ka neile, kes jäävad majanduskriisi  hammasrataste vahele. Saame välja pakkuda valitsuse aktiivse rolliga, sotsiaalselt tundlikku poliitikat. Saame lõpetada valitsuse senise kivinenud lähenemise maksupoliitikale ja elutervemalt suhtuda reservide kasutamisse. Ja saame hakata kuulama Eesti paremaid majandusajusid ülikoolidest, Arengufondist ja ettevõtjate seast, kelle teadmisi on pikalt eiratud.

Oleme ka opositsioonis olles teinud valitsusele ettepanekuid, kuidas paremini kriisist välja tulla, nõudnud tegelikule olukorrale vastavat riigieelarvet. Meie ettepanekuid on aga eiratud. Seega tuleb meil valmistuda minekuks valitsusse, kus meie võimuses on päästa riik halvemast.

Kindlasti üritavad kehvemas seisus poliitilised jõud teemat peamisest kõrvale juhtida, tõstatada pseudoteemasid, ärgitada skandaale, vastandada eestlasi venelastele. Mõnedele valijagruppidele see hetkeliselt ka toimib. Kuid see kõik on vaid ajaraisk olukorras, kus majandus ootab kindlamat kätt ja selgemat nägemust. See pole ainult Reformierakond ja Eesti majandus, mis on kriisis. Kriisis on kogu mõtteviis, et asjad lahenevad iseenesest. Kui Eesti ei saa endale valitsust, kes suudab otsustada, siis võib tänane valitsus, kes asendab tegevuse loosungitega, viia meie majanduslanguse veel sügavamaks ja kauakestvamaks, kui julgevad täna ennustada skeptilisemadki analüütikud.

Viis aastat tagasi Keskerakonna värske peasekretärina Kesknädalasse oma esimest juhtkirja kirjutades pealkirjastasin selle „Edu tagatiseks pole sildid, vaid tegelik töö”. Ka siis oli Keskerakonna toetus teistest erakondadest kõrgem ning ma kinnitasin, et maine püsib vaid siis, kui see on täidetud vastava sisuga. Meie sõnad ja teod on käinud käsikäes. Täna oleme seisus, kus sedasama soovib valdav osa Eesti rahvast ka valitsuselt ja peaministrilt.

KESKMÕTE: Seega tuleb meil valmistuda minekuks valitsusse, kus meie võimuses on päästa riik halvemast.

KADRI SIMSON, Riigikogu liige, Keskerakonna aseesimees

Jaga |