Delfi peab Nõukogude Eestit Eesti Vabariigiks

Terane on ka tähelepanek, et Leedu oma riiki järjepidevusele üles ehitada ei saanud (siis ta oleks pidanud loobuma pealinnast Vilniusest), ja pole tal häda midagi. Maailm näeb ja tunnustab praegu kolme Balti riiki ühise piirkonnana, olenemata iseseisvumisprotsessi iseärasustest. On avalik saladus, et nn järjepidevust polnud vaja riigi taaskehtestamiseks (seda tõestabki Leedu variant), vaid maa- ja kinnisvaraomandi võlgadeta ja tasuta laialijagamiseks.

Soovitame ajaloohuvilistel jälgida Tallinna Televisioonis Andres Raidi autorisaadet „Mõtleme taas". See käsitleb okupatsiooni, okupantide, vabadusvõitluse ja kollaboratsionismi teemasid ning on eetris kord kuus teisipäeviti. 11. oktoobri saates esinesid TÜ professor Lauri Mälksoo, ajaloolane Ott Sandrak ja jurist, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige Ain Tähiste.

Avaldame illustratsiooniks ühe tõsiseltvõetavama kommentaari sealtsamast Delfi teemapüstitusest.

Kn

Neutraalne ajalugu, ilma emotsioonideta:, 13.10.2011 14:54
Konstantin Päts loovutas 21. juulil igati rahumeelselt oma ameti Johannes Varesele, kutsudes rahvast üles nõukogude valitsust igakülgselt toetama.

Oma viimases ametlikult avaldatud pöördumises Eesti rahva poole ütles Päts:

„Ühtlasi pöördun mina kõigi Eesti Vabariigi kodanikkude poole üleskutsega suhtuda täie usaldusega ja anda täit toetust Vabariigi Presidendi asetäitjale sm. Joh. Varesele kõigis sammudes, mida ta peab tarvilikuks ette võtta Eesti riigi ja rahva üldiseks heaoluks."

President Päts ütles seda 21. juulil 1940. aastal.

Pätsi - Tõnissoni pooldajate EW aegne vastasseis jätkus nii Saksa okupatsiooni aegse Ribbentropi - Uluotsa pakti alusel ja SD egiidi all loodud Rahvuskomitees kui ka paguluses.

Kui pagulastegelased (Uluotsa - Tiefi liin, aga ka Tõnissoni liin) üritasid II maailmasõja ajal maksta Rahvasteliidu liikmemaksu, siis Rahvasteliit seda vastu ei võtnud.

Kui püüti pääseda 1946. aastal toimunud Rahvasteliidu likvideerimiskonverentsile, siis eestlasi sinna sisse ei lastud.

Rahvasteliit lähtus sellest, et Nõukogude Eesti astus ise Rahvasteliidust välja 1941. aasta 6. augustil, ja lähtus Johannes Varese valitsuse järjepidevusest.

Rahvusvahelise õiguse järgi saab luua eksiilvalitsuse vaid sõja olukorras. Näiteks, nii loodi II maailmasõja ajal Prantsusmaa, Poola ja Tšehhoslovakkia eksiilvalitsused Londonis.

Eesti presidendi Konstantin Pätsi poolt ametisse nimetatud Johannes Varese valitsus (andis presidendile vande 1940. aasta 21. juunil), mis oli tunnustatud nii Rahvasteliidu ja hiljem ka ÜRO poolt ning sellest lähtuti ka Teherani - Jalta konverentsidel, oli II maailmasõja ajal eksiilis Nõukogude tagalas Jaroslavlis, Eesti Laskurkorpus sõdis ju liitlaste poolel.

1953. aastal moodustati Norra ranniku lähedal neutraalvetes koguni kaks Eesti eksiilvalitsust, mis olid rahvusvahelise õiguse seisukohalt tühised ja mitte ükski riik neid ka ei tunnustanud ... sic!

Ühte neist juhtis peaminister presidendi ülesandeis August Rei (kes ise kutsus ka Vene laevastiku Eesti territoriaalvetesse Poola allveelaeva „Orzel" jälitama) ja teist peaminister presidendi ülesandeis Alfred Maurer. Leedukate ja lätlaste poolt sarnaseid mõttetuid eksiilvalitsusi ei loodudki.

Eesti suursaadik USA-s ei esindanud Eesti riiki, vaid riigi ideed.

Peale USA varade ja Balti riikide võlgade kompenseerimist 1940. aasta 9. augusti lepingu alusel nimetas USA Balti riike vaid "teatud inkorporeeritud territooriumiteks", mis on juriidiliselt ähmane mõiste ja rahuldas mõlemat suurriiki.

Eesti kuld jäi USA-le Eesti riigi- ja erasektori võla katteks ning Eestis olnud USA omandi kompensatsiooniks.

Jaga |