Nädala juubilar JUHAN PAADAM 65

Mees mitmes rollis

Kust suur poistekehastaja Salme Reek robotpoiss Ropsile nii ontlikud iseloomuomadused võttis? Kindlasti poisilt, kes tema enda silme all kasvas ja ümaramaks muutus. Ja vastupidi: kuidas Juhan Paadam nii sõnakuulelikuks ja üliviisakaks kujunes? Eks ikka Boris Kaburi poolt näitelavale võlutud Ropsi eeskujul.

Nüüd pole ammuilma Salme Reeki ja tema legendaarsed poisterollid on teatriminevikuks saanud. Ja Juhan-poisist on saanud tähtis härrasmees, kes oskab viksilt ja viisakalt sinna-tänna kummardada ning, kui vaja, veidi kõvemat häältki teha.

Juhanist sai teledirigent

Kui ta 42 aastat tagasi sooritas Eesti Televisiooni õppestuudio režiiosakonna eksamid ja arvestused kõige kõrgematele hinnetele, tehti režissööri assistendi ametis olevale õppurile ettepanek end režissööri rollis avada. Televisioonirežissöör aga on arvuka loomingulise meeskonna dirigent.

Meisterpublitsist Rein Karemäe valiski noorukese Juhani oma mitme saatesarja dirigendiks. Ja ta ei eksinud - kõik telesaate kavandamisel joonistatud noodid hakkasid täpselt kõlama. Tolle perioodi ühistöö säravaim tähis „Ringliiklus" tuleb paljudel tänini meelde, kui liiklusummikusse satume. Ühist noodikirja lugesid nad koos saatesarjades „Kuidas see sünnib ilmale", „Oma silmaga", „Aastad meie endi elust". Ruth Karemäe oma lennukate mõtetega aga võlus Juhanit looma sarja „Oh seda inimest" ja lugema „Tammelehe" tarkusi.

Juhanist sai nn välisminister

Aegade tuuled muudavad ka inimesi. Nii juhtuski, et seni praktilise meelega töömees kaldus kreeni ja teda hakati sõbralikult kutsuma välisministriks. (See juhtus muidugi tükk aega enne Urmas Paedi tulekut.) Asi oli nõnda, et 1989. aastal moodustati Tele-Raadiokomitees välissidemete peatoimetus (sellesihilisi moodustisi oli ennegi olnud) ja selle etteotsa pandi Juhan Paadam. Kui 1993. aastal Eesti sai täieõiguslikuks rahvusvahelise ringhäälinguorganisatsiooni EBU (European Broadcasting Union) liikmeks, moodustati alaline EBU töögrupp, mille etteotsa määrati välistalituse juht.

Töökogemusi oli Juhan Paadamil korjatud juba vahendus- ja venekeelsete saadete korraldajana - tuli teha Eestimaa inimeste elust ja tööst lugusid teleauditooriumile, mis ulatus sadadesse miljonitesse. Usun, et selle töö tulemusrikkust ning tähendust ja väärtust hakkavad ajaloouurijad aastate pärast avama, sest pole teist nii mõjusat reklaami meie maale ning selle inimestele ja kultuurile, kui paariminutinegi etteaste rahvusvahelises telepildis, mida levitatakse üheaegselt kogu maailmale.

Laulumeister?

Nii ja naa.

Eelmise sajandi viimasel kümnendil liitus Eesti Televisioon Eurovisioni laulukarusselliga. Loomulikult oli selles ettevõtmises peameheks ka Juhan Paadam. Selle kinnituseks on Eesti Televisiooni muuseumis lipp, mis lehvis kontserdisaalis, kui 2001. aastal Paadami juhitud Eesti teleesindus võitis Eurovisioni lauluvõistluse.

Nüüd on areng selles vallas muidugi teise kanti läinud: eesti lugu otsitakse võõrkeelse kultuurikihi alt, saatejuhi püüdeks aga on kehtestada maailmarekord oma rõivaste ja ümberriietumistega. Kas aga võltsi saab rahva eest ära peita? Loodame, et meie tubli sümfooniaorkestri esimene viiul ei hakka kontserdi ajal lahti rõivastuma, unustades oma peaülesande...

Tegija mees

Juhan Paadam, olles olnud nii väikese kui ka suure ülemuse rollis, pole siiski sattunud kategooriasse, kus räägib üht, mõtleb teist ja lõpuks tegutseb omasoodu. Keerulised ja rasked ajad nõudsid pingutusi, mis polnud kõigile jõukohased. Ta vaid ohkas Vene keisrinna Katariina II kombel: rumaluse vastu pole veel rohtu leitud!

Juhan Paadami nahk ja miljonid närvirakud on tunnetanud, et ülemustele ei meeldi, kui alam teab ja mõistab elu keerdkäike temast paremini. Eriti on kurjast, kui sa ülemuste sõnas, mis on tingimusteta viimane tõde, kahtlema hakkad. Kui aga ametipost sunnib tegema seda, mida süda keelab? Selle tõe paikapidavust saab kontrollida järgmiste kümnendite jooksul.

Endise kolleegi käepigistus tänase sünnipäeva puhul!

VOLDEMAR LINDSTRÖM (79)

Jaga |