![]() Heinaste merekool 150SULEV KASVANDIK, 13. august 2014Liivi lahe rannarahva elus oli majanduslik kõrgaeg 19. sajandi teisel poolel, kui arenes purjelaevade ehitamine ja kaubavedu nendega. Algas see väikeste rannasõidulaevade ehitamisest. Suuremate laevadeni, mis olid võimelised ka ookeane ületama, jõuti 1861. aastal Häädemeestel „Julia” ja Kablis „Markuse” ehitamisega. Need vajasid juba diplomeeritud kapteneid. Et neid kohapeal polnud, tuli kasutada välismaalasi, näiteks rootslasi.
Oma koolitatud laevajuhtide ettevalmistamiseks läks vaja merekooli. Tänavu 16. augustil tähistataksegi Lätimaal Ainažis Heinaste merekooli pooleteisesajandilist juubelit. Merekooli avamine võttis aega tervelt neli aastat, enne kui kohalikud mehed aru said, millist tulu kaptenipaberitega omameeste olemasolu neile annab. Juba paarikümne aasta pärast oli Häädemeeste ja Orajõe vallas kaptenipaberitega mehi peaaegu samavõrra nagu tänapäeval autojuhiloa omanikke.
Kui olid omad laevad ja omad koolitatud meremehed neid juhtimas, oli kogu maailm avatud. Polnud sadamat Lääne-Euroopas ja Ameerikas või Tsaari-Venemaal, kuhu liivimaalaste laevad poleks jõudnud. Huvitav näide: Kabli mehed varustasid isegi pealinna Peterburi paastuajatoiduga – Murmanski tursaga. (Mis toimub Eestis aga täna? Totramat merenduspoliitikat nagu seda meie võimurid ajavad, on raske välja mõelda. Eesti polegi enam mingi mereriik, vaid kõigest mereäärne riik.)
Purjelaevanduse ajastu lõppes 100 aastat tagasi, kui algas Esimene maailmasõda.
Mälestust Heinaste merekoolist on aga hästi hoitud. Aluse selleks panid kaks Läti ja üks Eesti rikas kalurikolhoos Heinaste merekooli muuseumi asutamisega 1979. aastal. Muuseum tegutseb aktiivselt tänini. Korraldatakse näitusi, antakse välja raamatuid, korraldatakse mitmesuguseid mälestusüritusi.
Minevikumeenutused kulmineeruvad tänavu 16. augustil juubeliüritustega Ainažis (Heinaste). Muu hulgas avatakse seal ka ühe merekoolilõpetanu lapselapse, kablilase Dora Kesperi meremaalide näitus ja õhtusel kontserdil esineb Läti nimekas muusik Raimonds Pauls. Ka allakirjutanu annab sellesse oma väikese panuse. Trükkisin 100 eksemplaris Krišjanis Valdemarsi „Meie laevamehed ja laevameeste koolid”, mille C. R. Jakobson 1878. aastal oli avaldanud. Samuti lasin trükkida Malle Nikopensiuse joonistatud kakskeelse postkaardi „Tervitus Heinastest” ja püüan avaldada vihutäie Heinaste ajalugu tutvustavaid dokumente.
Kohtumiseni Heinastes!
SULEV KASVANDIK, Häädemeeste, Pärnumaa
/pildiallkiri/ HEINASTE MEREKOOLI MUUSEUM on Riia ajaloo- ja laevandusmuuseumi filiaal. Eestis oli merekool ka Narvas (tegutses 1873–1918), Paldiskis (1876–1915), Käsmus (1884–1931) ja Kuressaares (1891–1915, 1919–1945). Tallinnas avati esimene merekool 1919.
Viimati muudetud: 13.08.2014
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |