Seppiku suvesoov: et poliitikute mootor läbi ei põleks

URMI REINDE,      14. juuni 2006


„Suvel tuleb suvi!" vastas Riigikogu Keskfraktsiooni esimees Ain Seppik küsimusele, kuidas Riigikogu on lõpetamas X koosseisu kolmandat tööaastat. Ta andis Kesknädalale ülevaate poliitikaseisust, Keskfraktsiooni tervisest, koalitsiooni sisekliimast 2007. aasta märtsivalimiste eel ja lisas mõne kommentaari opositsiooni ponnistuste kohta.

Millise hinde võib panna Keskfraktsiooni tööle lõppeval poliitika-aastal?
Hea! Tööaasta algul oli meil 20 liiget ja on ka praegu, see on isegi väga hea. Muidugi, pingeid on fraktsiooni siseelus rohkem, arvestades lähenevaid valimisi. Kõigele vaatamata oleme vormis ja saame põhilistes küsimustes hakkama. Kuigi mõnikord juhtub, et mõni isiksus soolotseb.

Kas "isiksuseks olemine" vabastab vastutusest?
Kui on kokku lepitud, et oleme orkester, siis orkestri ees solisti ei ole. Mina olen dirigent, mitte solist. Ka esimene viiul ei ole poliitikaorkestris esimene viiul, vaid üks paljudest, kes peab mängima orkestri huvides.

Kas see viide käib Heimar Lengi kohta, kes lahkus 51 häält nõudvalt nn Delfi eelnõu hääletuselt?
Ei. See teema on lõpetatud. Heimar teeb Lõuna-Eestis väga head tööd ja ma saan aru, et fraktsiooniliikmed kipuvad ilusal kevadisel ajal vägisi oma valimispiirkondadesse. Kuigi rääkisin siin väga ilusasti orkestrist, on valimised siiski individuaalsed.

Kas erakonna töö piirkondades ja tegevus Riigikogus satuvad vahel vastuollu?
Mõnikord jõuavad meile Riigikogusse üles kohalike omavalitsuste parteilised vangerdused, mis kahjuks kipuvad meie tööd takistama. Üheks pingete allikaks on Keskerakonna Pärnu seltsimeeste tegevus – Asso Kommeri juhtum on võtnud fraktsiooniliikme Koit Pikaro tööisu ära. Pikaro on Pärnust valitud ja tal on täiesti mõistetav põhjus solvuda. Pärnu keskerakondlased tahavad võtta Kommerit erakonda, arvestamata, et see mees on teinud relvastatud rünnaku Eesti politsei vastu. Koit on öelnud, et tema läheb erakonnast ära, kui Kommer Keskerakonda võetakse. Ja mina läheksin koos temaga. Mingid põhimõtted peavad ka pühas parteiürituses alles jääma. Võimu nimel ei saa põhimõtetest loobuda.

Missugune on valitsuskoalitsiooni tervis?
Praegu pole viga. Palavad päevad olid märtsis-aprillis, kui Reformierakond üritas koalitsiooni muuta, pidades läbirääkimisi nii sotside, isamaaliitlaste kui ka respublikaanidega. Aga selline kriitiline aeg on professionaalses poliitikas normaalne, kui valimisteni on jäänud vähem kui aasta.
Kriitiline periood jäi lühikeseks ka seetõttu, et kattus Isamaaliidu ja Res Publica ühinemisprotsessiga. Uus ühenderakond ei olnud koalitsiooniks lihtsalt võimeline.

Kas uus ambitsioonikas erakond ohustab reformiste?
Ei! Paremal tiival on ja jääb esimeseks viiuliks Reformierakond, hoolimata ühenderakonna rõõmuhõisetest. Nagu juba varem öeldud, poliitikas üks pluss üks ei võrdu ilmtingimata kaks – poliitikas tavamõisted ei kehti.
Pealegi klopsivad ärimehed endale juba uut mänguasja kokku.

Olari Taal?
Taal niikuinii. Aga ka Urmas Sõõrumaa ja Toomas Annus ja…

Miks poliitikud Sõõrumaad nii väga armastavad?
Mina armastan ka! Ta on mu sõber. Aga tema ise armastab mänge poliitilisel maastikul ja tahab, et paremal tiival keegi kogu aeg sehkendaks.

Kahjuks ei saa mööda minna Tõnismäe mälestusmärgi teemast. Muidu öeldakse, et Keskerakond paneb pea liiva alla. Sina oled hiljuti teatanud, et Keskerakonnal puudub seisukoht…
Ütlesin, et Keskerakonnal puudub seisukoht Villu Reiljani ettepaneku suhtes seal arheoloogilisi kaevamisi alustada. Aga nii Keskerakonnal kui ka Rahvaliidul on olemas seisukoht, et Pronkssõdurit sealt minema ei viida.
Olen imestanud Reformierakonna valulikkuse üle selles Isamaaliidu kampaanias osalemisel. Reformil on endal tublid vene saadikud Riigikogus – Sergei Ivanov ja Tatjana Muravjova. Mida nemad tunnevad või mõtlevad, kui Ansip esineb emotsionaalsete ettepanekutega? Meie erakonna esimees endale selliseid fopaasid ei luba.
Ütlen väga selgelt: Pronkssõdur näitab kujukalt, kui lihtsalt saab teha valimiskampaaniat – pole vaja rääkida pensionidest, noortest peredest, lagunevatest teedest ega arvutada keerulisi maksusüsteeme. Olen algusest peale seda tegevust Tõnismäel seostanud Isamaaliiduga ja arvan, et mul on õigus.

Mõtlev rahvas oskab tuua ka ajaloolisi paralleele.
Jah! Tuletame mõne meelde. Enne valimisi oleme siin ägedaid lahinguid üle elanud. Küll keskturg, küll Ain Seppiku kaasus, küll Savisaare mingid pildid. Noh, nüüd siis on Pronkssõdur. Ennustan, et seda probleemi hoitakse ülal nii kaua kui jaksatakse, aga mitte kauem kui valimisteni.
Pole parata – lihtsad loosungid toimivad. Reformierakonna 1998/1999. aasta loosung „Keskmine palk 9000 krooni!" on kõigil meeles. Ja juba 2007. aasta valimisteks me sinna jõuamegi.

Vana ja kulunud küsimus: kas rahvas on rumal?
Ei ole! Aga siin on mäng rahva valusatel mälestustel ja tunnetel. See on rahva parimate omaduste suhteliselt alatu ärakasutamine. Mis puudutab Pronkssõduri ümber toimuvat, siis on sealne vaenulikkuse õhutamine selgelt ohtlik tendents meie riigi arengule ja julgeolekule.
Masside rahvuslikel tunnetel mängimine vaenu õhutamise eesmärgil on olukorda destabiliseeriva iseloomuga. Eriti kui konflikti üks osapooli on väidetavalt vene kogukonda esindav Konstitutsioonipartei. Õigem oleks küll öelda – antikonstitutsiooniline partei.

Võib-olla rahvas vajabki seda? Et pärast shokist toibuda ja haavu lakkuda? Saab jälle mõne leinapäeva kehtestada?
Tulen veel kord Kommeri juurde tagasi. Kuidas ta kuulsaks sai? Isamaalised jõud korraldasid 90ndate alguses jäägrikriisi, et riigivõimu destabiliseerida. Aga siis said nad ise võimule, ja Kommerit polnud enam vaja. Pole vaja olnud tänini, sest nüüd on neil Rebased ja Böhmid. Aga noortele läheb see retoorika „meie omade peksmisest" väga hästi peale.
Pange tähele, kui Isamaaliit võimule saab, pole neil ju avaliku korra jämedaid rikkumisi enam vaja. Siis nad teevad koostööd Koganiga, nagu see oli 1999. aastal Tallinna võimukoalitsioonis. Miks nad siis Pronkssõdurit maha ei võtnud?
Ajalugu tuleb mäletada. Selline stsenaarium on juba olnud. Praegu kõigutavad isamaaliitlased riigi stabiilsust koos Lebedeviga. Marurahvuslaste ja internatside kui äärmusrühmituste omavaheline lähenemine riigivõimu vastu on läbiproovitud variant. Antud hetkel aitavad isamaaliitlased luua seda vene antikonstitutsioonilist erakonda, kellel on vaja saada hääli, ühendada vene kogukond ja tulla parlamenti. Kusjuures arvata, et Lebedev on jälle välja ilmunud juhuslikult, on ülim naiivsus. Ikka Moskva korraldusel!
Kusjuures, nagu näeme, mõistab ka ajakirjandus oma rolli konfliktiõhutajana.

Presidendi valimine selle kõige kõrval on vist märksa rahulikum teema?
President valitakse – see on kindel. Loodan, et Eesti saab parima presidendi. Mina soovitan poliitikutel suvel puhata. Muidu võib mootor läbi põleda, kui järjest väga kõvasti panna.

15. juunil on hooaja viimane istung. Kuidas Riigikogu keskerakondlased tööaastat lõpetavad?
Keskfraktsioon tegi väljasõidu Hiiumaale. Kohtuti kohaliku rahvaga ja tehti aastakokkuvõtteid. Nii väiksel saarel polnud ühekorraga nii suurt hulka poliitikuid kümme aastat nähtud. Usun, et see oli fraktsioonile hea töine lõõgastus. Hiidlased olid selleks kaheks päevaks meile korraldanud kevade kõige ilusamad ilmad. Tervitan ja tänan veel kord Keskerakonna Hiiumaa aktiviste, Käina osakonna esimeest Malle Kobinat ja Hiiumaa piirkonna esimeest Ants Vahtrast ehthiidlasliku vastuvõtu eest.
Sügiseks jääb fraktsiooni praegusel koosseisul käia veel Läänemaal ja Lääne-Virumaal. Siis oleme nelja aastaga riigile ringi peale teinud.

Viimati muudetud: 14.06.2006

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (11)