Kärpekirves Ateena kohal

Kristof möönab, et Kreeka vajas ülesäratavat hoopi, mis paneks teda majanduslikke reforme läbi viima. Kuid üliranged eelarvekärped on Kreeka majanduse sisuliselt koomasse löönud.

„Kui võrrelda Euroopa riikide kokkukuivanud majandusi USA toibuva majandusega, peaksid jänkid olema õnnelikud Obama majanduse elavdamise paketi ja selle resultaatide üle," arvas ta.

Autor avaldab imestust Ateena linnapildi üle. Suur osa liiklusfooridest ei tööta ja kerjused otsivad toitu prügikastidest. Kõikjal linnapildis on näha nende kaupluste varemeid, mis protestiaktsioonide käigus põlema pandi.

Inimlikud igapäevadraamad

„Ateena tänaval tervitas mind üks kodutu, kes kõneles laitmatus briti aktsendiga inglise keeles," kirjutab Kristof. 35-aastane mees nimega Michael A. Kambouroglou oli enda sõnul õppinud inglise kirjandust Cambridge'i ülikoolis ning aastaid töötanud turismisektoris, viimati viietärnihotellis. Varem oli ta nautinud head elu, reisides üle maailma. Kuid ühel päeval ligi aasta tagasi majanduskollapsi käigus ta koondati. „Ausalt öeldes, ma ei uskunud kunagi, et midagi sellist võiks minuga juhtuda," tunnistas Kambouroglou Kristofile. „See kõik toimus hetkega."

Kambouroglou sõnul koputab ta nüüd igal hommikul uste taga, lootes tööd leida. Kuid säärase majanduse puhul, nagu Kreekas praegu, on see võimatu. Säästude lõppedes kolis ta silla alla elama.

Üleüldine viletsus Kreekas järjest süveneb. Õigeusukiriku andmetel saab juba 250 000 kreeklast iga päev tasuta lõunasööki ja peavarju.

Kristof kirjutas kolumnis, et enne kriisi elati Kreekas väga hoolimatult. Näiteks oli äriomanike üsna tavapärane käitumisviis järgmine: 100000-dollarise maksuarve tasumise asemel maksis äriomanik 40 000 dollarit maksudeks, 20000 dollarit läks ametnikele altkäemaksuks ja 40000 dollarit jättis endale. Kuigi Kreeka allakäigu põhjusteks oli riiklikul tasemel üle oma võimete elamine, suured pensionid jm hüved, said Kristofi sõnul Kreeka majandusele eelkõige saatuslikuks korruptsioon, ebatõhusus ja kodanike valikuline seadusetäitmine.

Kreeka vajab uut Periklest

On asutud läbi viima struktuurseid reforme, paranenud on maksude kogumine. Ometi on kolumnisti arvates suurimaks muutuseks, mis Kreekas varasemaga võrreldes toimunud, ülikarmilt kärbitud eelarved. „Kreekas ja ka mujal Euroopas on kärpimine keset majanduslangust muutnud olukorra veelgi hullemaks, täpselt nagu majandusteadlane John Maynard Keynes oma teoorias ennustas," kirjutas Kristof.

Meetmed, mida on ellu viidud Kreeka majanduse päästmiseks, ei pruugi NYT kolumnisti hinnangul toimida. Kristof toob välja Kambouroglou arvamuse, kelle sõnul võib kõik lõppeda sotsiaalse revolutsiooniga. Kristof kaldub arvama, et hiljutised Kreeka abipaketid kukuvad läbi - pigem päästavad need paketid Prantsuse ja Saksa panku, mitte aga Kreekat.

Sünged meeleolud kreeklaste seas laienevad. Suur hulk elanikest emigreerib Põhja-Euroopasse ja Austraaliasse. Koolid, haiglad ja sotsiaalhoolekandeasutused on jäänud väga viletsasse seisu. Paljudes vaimuhaiglates pole personal saanud palka juba pool aastat ja elekter on välja lülitatud.

Kristof tuletab meelde, et üks varasemaid Euroopa majanduskriise toimus Kreekas 5. sajandil eKr. Tollal valitses Ateenat kuulus riigijuht Perikles, kes kujunenud olukorras ei asunud eelarvet kärpima, vaid selle asemel lõi palju avalikke töökohti ja lasi ehitada Parthenoni. „Me vajame tänapäeva Periklest," tunnistas Parthenoni juures töötav giid Miranda-Maria Skiniti.

Kreeka ajaloos leidub vajalikke ajatuid teadmisi, mida tasub kõrva taha panna nii kreeklastel jt eurooplastel kui ka ameeriklastel, leiab kolumnikirjutaja.

Refereeris INDREK VEISERIK

Jaga |