Lausing: Vilms tunneks tähelepanust siirast rõõmu!

Kn,      24. oktoober 2007


Tallinna linnavolikogu andis linnavalitsusele ülesande püstitada Eesti riigi ühele rajajale Jüri Vilmsile 120. sünniaastapäevaks mälestusmärk.

Vilmsi mälestusmärki puudutava eelnõu esitas volikogu 18. oktoobri istungil volikogu aseesimees Tarmo Lausing (KE). Mälestusmärk peaks valmima 13. märtsiks 2009, mil möödub 120 aastat Vilmsi sünnist. „Vilms tunneks tähelepanust siirast rõõmu," arvas Lausing.

Eelnõu esitajale esitati rohkesti sisulisi ja vähemsisulisi küsimusi, mis puudutasid nii Vilmsi elu kui ka tema tulevast ausammast, aga ka eelnõu esitaja tausta. Lausing on põhjalikult kursis Eesti Vabariiki loonud riigimehe eluloo ja saatusega ning andis kõigile küsimustele ammendavaid vastuseid.

Isamaalane-respublikaan Tarmo Kruusimäe näiteks muretses selle üle, et kui Lausing väidab Vilmsi olevat rahvuslase, siis kas venekeelne meedia võiks seda sõna tõlkida kui fashist.
„Kas teil on ka olnud selle tõlke pärast või kuidas te seda lauset rahvuslane kavatsete tõlkida ja kas te olete saanud ka mingisuguse toetuse juba näiteks pronkssõduri ümarlaualt, Klenski nimekirjalt, ﾖiselt vahtkonnalt ja loomulikult ka mida arvab sellest Ühtne Venemaa?" (Täpne väljavõte volikogu stenogrammist – Kn)

Maimu Berg (SDE) ja Remo Holsmer (Ref) aga tundsid hoopis huvi, kas Kesknädalat välja andval OÜ-i Jüri Vilmsi Sihtkapital üldse kõlbab rahvuslase nimi ja kas sihtkapital kavatseb ka ise Vilmsi jäädvustamist rahastada. Tiit Sinissaar (IRL) tahtis teada, kas poleks tark püstitada mälestusmärk Päästekomitee kõigile kolmele mehele. Märt Kubo (Ref) küsis, kas Tauno Kangrol on riigimehe kipskuju juba valatud.

Ei ole Tallinna keskerakondlikul linnavõimul opositsioonilt heatahtlikkust ega toetust loota, ei ole! Aga hea seegi, et opositsioon julgeb pealinnalt heade mõtete elluviimist nõuda, kuigi on imelik, et nad ei nõua seda omaenda valitsuselt, mis riigis võimul püsib. Näiteks on Tallinna opositsioon Lausingu sõnul sisse andnud eelnõud koolitoidu kohta, mis peaks olema IRL haridus- ja teadusministri Tõnis Lukase haldusala, ning ka eelnõu riikliku kommunismiohvrite mälestusmärgi kohta, mis on IRL kaitseministri Jaak Aaviksoo haldusala.

Vilms oli 1918. aasta veebruaris Eestimaa Päästmise Komitee liige, kes koostas iseseisvusmanifesti ja kuulutas välja Eesti Vabariigi. Seejärel moodustatud Ajutises Valitsuses oli ta asepeaminister ja kohtuminister. Kaasaegsed hindavad Vilmsi panust ka Tallinna linnavolikogu liikmena. 1919. aastal avaldas linnavolikogu endisele kolleegile austust sooviga avada tema bareljeef raekojas. 27. märtsil 1918 oli Vilms alustanud teekonda üle Soome lahe, et otsida rahvusvahelist toetust vastsündinud ja kohe ka okupeeritud Eesti riigile. See jäi viimseks korraks, mil Vilmsi kodumaal elusana nähti. Tema hukkumise täpsed asjaolud pole tänini selged.

Vilmsi monumendile parima koha ja vormi leidmiseks andis volikogu linnavalitsusele ülesande moodustada ajaloo-, kunsti- ja linnakujundusekspertidest koosnev komisjon. Vajadus nii väärika riigimehe mälestuse jäädvustamiseks on ilmselge, ning nagu arvas volikogu istungil Elmar Sepp (KE), on ennast monopoolseteks rahvuslasteks pidav opositsioon lihtsalt äraütlemata kurb, et ise nii heale mõttele ei tuldud.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)