13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Eesti välispoliitika võib tagasi viia 1939. aastasseROMAN UBAKIVI, 12. september 2007Läänemerre kavandatud Vene–Saksa gaasijuhtme kohta tuli Teaduste Akadeemialt küll kirglik ja vali ei, ent see on kahjuks vaid emotsioonidel tuginev propagandaüllitis. Piinlik oleks kaaluda auväärsete akadeemikute peaargumenti: NATO liikme ja Euroopa Liidu juhtriigi Saksamaa (BASF AG ja E.ON AG) ning Gazpromi gaasijuhe, mis läbib muidugi ka Saksamaa majandustsooni, ei kõlba mitte kuidagi Eesti majandustsooni, sest Eesti on ka … NATO liige. Miks akadeemikud sama innuga ei võitle Vene–Saksa gaasijuhtme vastu Eesti maismaal? Müüdi ju meie gaasijuhe Mart Laari "isamaaliku" ideoloogia alusel sellelesamale Gazpromile ja Saksa firmale. Ilmselt ei ole Välisministeerium vastavat rahasüsti teinud… Akadeemikute haltuura Ent mis kõige tähtsam – Endel Lippmaa koos oma kolleegidega pole vaevunudki tegema sisulist julgeolekuanalüüsi. Nii pole ainsatki mõtet selle kohta, mis kaikaga me USA-lt saame, kui Saksamaa huve arvestame. Või seda, missugused vitsad on soolvees, kui Saksamaale ei ütleme. Olukord on murettekitav, sest akadeemikute vastutustundetule haltuurale lisandub Välisministeeriumi ametnike vastutustundetus ja ebakompetentsus. Nimelt on räägitud küll headest külgedest, mida USA orientatsioon kahtlematult kaasa toob, ent täielikult puudub kaasnevate ohtude analüüs. Eesti välispoliitikas on tänini kaardistamata potentsiaalsed ohud, mida võimule saanud poliitikud peaksid iga hinna eest vältima. Kui Emajõe Ateena juhtumisi õnnistab meid lisaks pimedale ja purjus autojuhile veel prognoosivõimetu ja egotsentrilise peaministriga, siis ongi tee valla triivimiseks 1939. a. Molotovi–Ribbentropi pakti aegsesse katastroofilisse välispoliitilisse seisu. Geopoliitiline mõjuväli Eesti, nagu Soomegi, asub kolme suurriigi – Venemaa, Saksamaa (EL) ja USA – mõjuväljas. Valinud USA orientatsiooni, on Eestil potentsiaalselt kõige keerukam ja töömahukam garanteerida enda julgeoleku huvides häid suhteid Venemaaga. Samas on lihtsalt hämmastav, kui lühikese ajaga on Andrus Ansipi valitsus suutnud teha Eestist vaenlase kuvandi mitte ainult Venemaa eliidi, vaid kogu rahva teadvuses. Seega on meil esimene potentsiaalne julgeolekuoht – Eestile vaenulik Venemaa – juba olemas. Samasugune oli seis ka 1939. aasta kevadel, kui Pätsi ja Laidoneri Venemaa-vastase poliitika alusel tegutses Tallinnas Abwehri Cellariuse büroo ja Saksa kindralstaabi ülem käis takseerimas Eesti–Vene piiri. Teine tõusev oht: Saksamaa EL-i tähtsaima riigi ja NATO liikme Saksamaa rahvuslikud huvid nõuavad tungivalt Nordstreami gaasijuhtme ehitamist. Kuna too on aga selges vastuolus USA tänase strateegiaga, siis ütleb Ansipi valitsus Saksamaale ei. Eesti poliitikud ja välispoliitikavaatlejad hindasid noorteorganisatsiooni "Nashi" aktsioone meie Moskva saatkonna ees kui Kremli viga, mis võimaldas nautida "võitu" EL–Venemaa tippkohtumisel Samaaras, kui Angela Merkel kindlalt nõudis Venemaalt saatkondade diplomaatilise puutumatuse tagamist. Loen seda pigem Vladimir Putini peeneks käiguks, mis andis Saksamaale võimaluse EL-i solidaarsust ilmutada ja Eestile teenet osutada. On täitsa kindel, et Merkel veelgi kindlamalt nõuab Eestilt solidaarsust Saksamaale hädavajaliku gaasijuhtme ehitamiseks, sest vastasel juhul ei jätkaks ta kantsleritoolil kaua. Eesti aga on sunnitud demonstreerima, mida tegelikkuses tähendavad president Toomas Hendrik Ilvese kinnitused Eestist kui suurimast Euroopa Liidu pooldajast. Putin aga itsitab võitjana kõrvalt, vaadates, kuidas Saksamaa Eestit klobib. Vastuolud NATO ja EL-i sees on põhimõttelised, ning Kremlil on õnnestunud välja mängida seis, kus vastuolude lahendamine ei toimu Venemaa arvel. Kolmas oht: USA võimsuse hääbumine Täna on Ansipi valitsus triivimas seisu, kus kaks lähimat kaljut heameelega Eestist nagu liivaterakesest pulbri teeksid, kui USA võimsus ja huvi praegu veel meid kiiluna ei kaitseks. Ent kui kaua suudab ja tahab USA kaitsta kauget väikeriiki, kes ise on oma kaks lähimat suurriiki enda vaenlaseks teinud? USA välispoliitilise kursi korrigeerimine toimub juba pärast presidendivalimisi. Eesti rahvuslikes huvides on hoida häid suhteid USA-ga, vältida tülliminekut Saksamaaga ja ära leppida Venemaaga. Ilmselgelt on Ansipi valitsus võimetu sellist programmi ellu viima. Eesti vajab valitsust, kes pakuks Saksamaale ja Venemaale gaasitrassi ehitamist meie majandusvööndisse ning võtaks julgeoleku tagamise selles tsoonis enda kanda gaasijuhtme omanike kulul. [esiletõste]: Eesti rahvuslikes huvides on hoida häid suhteid USA-ga, vältida tülliminekut Saksamaaga ja ära leppida Venemaaga. Viimati muudetud: 12.09.2007
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
