Kogu tõde „pensionitõusust"

Mäletame, kuidas enne 2007. a. Riigikogu valimisi lubas Ansip pensionäridele tõsta pensionid kahekordseks. Ajal, mil majandusel olid veel head päevad, tundus see lubadus ka reaalne, ja paljud pensionärid andsidki oma hääle Reformierakonna poolt. Kahjuks saabus majanduslangus ja pensionide kahekordistamisest ei tulnud midagi välja - tegijal juhtub! Arusaamatu on aga see, et  ikka ei taha härrased Reformierakonnast tõde tunnistada ja ausalt öelda, et  lubatud  kahekordistamisest ei tulnud midagi välja! Ei tulnud vaatamata sellele, et kui Keskerakond lahkus valitsusest 2007. a. alguses, oli pensionireservi pandud kehvemate aegade tarvis tallele üle 5 miljardi krooni! Tänaseks on ka see hoolikalt kogutud reserv ära kulutatud, kuid kuidagi ei taha valitsus teada anda, kas see raha läks pensionide tõusuks või hoopis muudeks vajadusteks.

Pensionide reaalne tõus

Et iga lehelugeja saaks ise teha järeldusi sellest, kui palju on pensionid tegelikult tõusnud 2007. a. algusest, mil Ansip andis lubaduse kahekordistada pensione, koostasin tabeli pensionide muutuste kohta alates 1998. aastast, kui sain ka ise Riigikogu liikmena seista pensionide tõstmise eest. 

Andmed on võetud Sotsiaalministeeriumi ja Statistikaameti andmebaasidest ning tabelist näeb iga pensionär, et  pensionid ei ole  kahekordselt  tõusnud alates 2007. aastast. 

Aastatel  2007- 2011 tõsteti pensione kaks korda, kokku ligi 1000 krooni, kuid neid ei kahekordistatud!

Tahan juhtida lugeja tähelepanu ka sellele, et valitsuserakondade poliitikud armastavad pensionide suurusest rääkides öelda, et Eestis on keskmine vanaduspension 4761 krooni.

Jah, see on nii, kui  tööstaaži on 44 aastat, kuid  suurel osal vanaduspensionäridest ei ole sellist tööstaaži, ja seepärast on vanaduspensionide tegelik keskmine suurus 4103 krooni. (Kasutan selles artiklis endiselt kroone, et hõlbustada andmete võrdlemist.)

Kui aga võtta arvesse kõik pensioniliigid, s.t. lisaks vanaduspensionidele ka töövõimetus-, toitjakaotus- ja rahvapensionid, saame arvestusliku keskmise pensioni suuruseks riigis 2010. a. natuke üle 3000 krooni (vt. tabelit).

Võrumaa, Valgamaa ja Põlvamaa pensionäride seas on palju neid, kes erinevatel põhjustel (rasked töötingimused, haigused jne) on olnud sunnitud minema varem pensionile või võtma töövõimetuspensioni. Seepärast  on siinkandis ka  keskmine pension  madalam kui riigis tervikuna.

PENSIONIDE TÕUSU MUUTUSED AASTATE LÕIKES                                

Pensioniõiguslik staaž 30 aastat         40 aastat             44 aastat           Valitsus

 1998                             1000                 1214                    1256   42.a.      KMÜ    

 1999                             1197                 1460!                  1512!  42 a.      KMÜ

 2000                             1197                 1461?                  1513?  42 a.     Ref.+IRL+Sots

 2002                             1350                 1620                    1975                 Ref.+Kesk 

 2005                             2085                 2364                    2739                 Ref.+IRL+Rahv.

 2006                             2312                 2516                    3490                 Ref.+Keskerakond

 2007                             2766                 3268                    3769                 Ref + Keskerakond

 2008                             3006                 3551                    4560                 Ref.+IRL+Sots.

 2009                             3650                 4300                    4761                 Ref.++IRL+Sots                 

AASTATEL 2010 JA 2011 PENSIONID EI TÕUSE!                                     Ref.+IRL          

KESKMINE VANADUSPENSION 2011. a. ALGUSES                                 4103 KROONI

2007. a. ALGUSES OLI:   ARVESTUSLIK KESKMINE PENSION              2819 KROONI

                                          ( KÕIKI PENSIONILIIKE ARVESTADES)  

 KESKMINE VANADUSPENSION                   3129 KROONI 

Kui nüüd heita pilk nendele „vägitegudele", millega Ansipi valitsus pensionäride rahakotti on viimastel aastatel tuuseldanud mitmesuguste hinna- ja  maksutõusudega, siis on eakate inimeste toimetulek  ja reaalsissetulekud oluliselt kahanenud. Toidukaupade arutu hinnatõus, toasooja kahekordistunud käibemaks, ravimite kallinemine jms on kümned tuhanded auväärsed eakad viinud vaese inimese seisusesse.

Meil ei käituta Euroopa riigile kohaselt

Euroopas ei mõisteta riiki, kes näitab üles hoolimatust oma kõige auväärsemate kodanike vastu. Sellest annavad tunnistust mitmed kirjad, mis on tulnud Euroopa Sotsiaalsete Õiguste Komiteest, kus jälgitakse, kuidas Eesti täidab euroopaliku sotsiaalkaitse alusdokumentides püstitatud nõudeid. Euroopa Liidu pensionistrateegia eesmärgist nr 1 on kirjutatud: „Liikmesriigid peavad tagama, et vanemaealised ei satuks vaesusriski ja nende elatustase oleks adekvaatne." Kahjuks elab Eestis  iga kolmas üle 65-aastane pensionär allpool vaesuspiiri, aga üksielavatest pensionäridest iga teine. Ammu on Eestil soovitatud ratifitseerida Euroopa Sotsiaalharta artikkel 23, mis räägib vanurite õigusest saada sotsiaalset kaitset, ja artikkel 30 - õigusest kaitsele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest. Ei ole meie valitsus neid soovitusi pidanud millekski!

Selliste näidete toomist võiks jätkata. Kuid küsigem endalt: kuidas on see võimalik, et meile kogu aeg puru silma aetakse ja me rahulikult laseme sel kõigel sündida? Kas ei ole juba aeg valitsusel lõpetada selline armetu sotsiaalpoliitika ning hakata viljelema kõigist inimestest hoolivat euroopalikku sotsiaalkindlustust?

Kord nelja aasta takka antakse igaühele meist õigus otsustada, millist riiki ja missuguseid valitsejaid me tahame. Tee õige valik Riigikogu valimistel 2011!

ELMAR-JOHANNES TRUU

Keskerakonna seenioride kogu esimees,

Riigikogu kandidaat Võru-, Valga- ja Põlvamaa piirkonnas     Nr. 709

Jaga |