Res Publica - see kõlab uhkelt

ELHONEN SAKS,      16. jaanuar 2002


Eestis juba tegutseb kümmekond parteid. Üsna suur arv pisiriigi jaoks. Vastsündinud maimukesel on (nagu tänapäeval kombeks) väärikas, pikk ja võõrkeelseid väljendeid sisaldav nimi Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica, Esimesel hetkel ei saagi aru, mis eesmärgil uus partei loodi.

Kas oli karta, et Eesti Vabariik kavatsetakse kuulutada kuningriigiks või ümber nimetada Estlandiks või hoopis moodustada koos lõunanaabritega Balti Hertsogiriik? Kas meie senised erakonnad ja rahvaliikumised on tõepoolest rahvavaenulikud? Mina ei suuda seda uskuda.

Meie aja kangelased

Jah, meil on probleeme - liigne varanduslik kihistumine, suhteliselt suur tööpuudus, negatiivne iive, rahvuslikud pinged. Meil on pidevalt kasvav kuritegevus, alkoholism, narkomaania, kodutute ja tänavalaste arv. Kadumas on mõisted au ja aatelisus, töökus ja truudus, vaimsus ja vastutus. Meie aja kangelaseks on mees, kes vahetab igal aastal naisi ja autosid ning igal teisel aastal elumaju.
Aga neid probleeme ei lahendata mõne üksiku partei tasandil, vaid ainult üldrahvalikul toel. Eesti on noor riik, ta alles kasvab, pole veel puberteediealisekski saanud. Loota, et üks uus partei suudab riiki paari aasta jooksul täisealiseks kasvatada, on naiivne. Aeg annab arukust, kired vaibuvad, sulid sõelutakse välja, rahvas ei lase end lõputult lollitada.
Eesti riigi peaeesmärk on kõigil parteidel selgemast selgem - tagada eesti rahva püsimajäämine. Mõni peab kõige olulisemaks majanduse, teised kultuuri, kolmandad iibega seotud probleeme. Tegelikult on nad kõik samaväärsed. Kui erakonnad loobuksid kitsastest egoistlikest huvidest, enda kiitmisest ja vastasparteide laimamisest, kui nad hakkaks üksteisega koostööd tegema ja partnerite arvamustega arvestama, oleks Eesti tulevik kindlustatud.

Taavet või Koljat?

Uue partei loomist võib ja tuleb siiski heaks kiita. Eriti rõõmustab asjaolu, et asutajate hulgas on palju noori. Nad peavadki olema esirinnas. Nad on hulga haritumad kui eelneva põlvkonna esindajad nende vanuses.
Tõsi küll, ka siis oli häid koole ja õpetajaid, aga võimalused maailma kiire arenguga kaasa minna olid väiksemad. Ja teiseks - tänased noored ongi tulevase Eesti peremehed. Las nad ehitavad riigi endale selliseks, nagu õigeks peavad. Soovime neile tuult tiibadesse!
Mõne nõuande võiks neile aga siiski anda. Lennata tuleb nii kõrgele kui jõud kannab. Mitte kõrgemale! Jõuvarude ülehindamine võib põhjustada katastroofi. Igaks juhuks olgu varutud pehmed maandumisrajad.
Hämmastab mõne tuntud endise tegelase ootamatu eufooria uue erakonna ilmumise puhul. Postimees avaldas 10. 12. 2001 intervjuu Olari Taaliga ja pealkirjastas selle: "Olari Taal: Res Publica juht saab peaministriks." Maailmas on imesid ennegi juhtunud. Taavet võitis kunagi Koljati. Reeglina võidavad lahingu need, kellel on rohkem võitlejaid välja panna või kel on paremad relvad.
Et uue erakonna asutajad loodavad kiiresti kõige suuremaks parteiks saada, on muidugi loomulik nähtus. Iseasi, kas lootus täitub. Oletame, et onu Jaan ja tädi Maali astuks ka parteisse, aga neid peletab nimi Res Publica. Nad ei saa aru, mida see tähendab. Võib-olla on tegemist mingi salajase ordu vandenõuga või on see hoopis OSCE järjekordne "viimane" tingimus Euroopa Liitu pääsemiseks!

Partei ainult valituile

Poliitiliselt haritumad inimesed teavad, et nimi meest ei riku, oluline on tema tegevus. Olles õigustatult pettunud mitme olemasoleva partei kahtlastes afäärides, tahaks nad ühineda uue erakonnaga. Järsku selgub, et see ei olegi nii kerge. Palun, lugege ja imestage!
13. 02. 2001 Postimehes kirjutab Rein Taagepera: "ÜVE ei ole partei kõigile, sest Eestis on veel palju neid, kes ei salli, ei hooli, ega ava end isegi oma lähimaile".
Huvitav oleks teada, kes hakkab selekteerima inimesi õigeteks ja valedeks? Vanasti tegi seda KGB, aga täna?
14. 12. 2001 Postimehes kirjutab Andres Jaeger: "Oli viimane aeg eetilisi väärtusi ja sotsiaalset dimensiooni rõhutava erakonna tekkimiseks. Jääb loota, et uus erakond on püstitatud eesmärkide elluviimisel järjekindel ja edukas."
Eelnevalt kritiseeris ta teravalt kõiki (!) Eesti erakondi ja nende liidreid. Kas ei ole siiski ebaõiglane ja vara vanad tegijad maha kanda?
Jah, me sündisime ja kasvasime üles valel ajal. Aga me suutsime alles hoida eestlust, me taastasime Eestimaa iseseisvuse. Me saime sellega hakkama (ainsana liiduvabariikide hulgast) verd valamata. Kõike, mida me oleme teinud, ei maksa halvaks pidada. Tuleb arvesse võtta ka aega, millal miski teoks sai. Igal ajastul kehtivad erinevad mängureeglid.
Lugupeetud respublikaanlased! Pidage meeles raudset reeglit - kindla kodu saab ehitada ainult tugevale vundamendile. Ja selle aluse rajasid teie isad ja emad, vanaisad ja vanaemad. Olge õiglased, ärge visake neid üle parda, kui teie laev ükskord saarele jõuab.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)