13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Pensionipõlv ei vähenda kulutusi14. mai 2008"Paljud inimesed ikka veel ei usu väärika vananemise võimalustesse Eestis. Seetõttu ei planeerita piisavalt tulevikku läbi, kuigi pensionile kuluvad aastad muutuvad järjest pikemaks,“ märkis rahvastikuteadlane Kalev Katus, kui said teatavaks Turu-uuringute AS-i järjekordsed uurimistulemused, mida andis tuhande 15–74-aastase Eesti elaniku küsitlemine. Uuring näitas, et 71 protsenti Eesti elanikest arvavad end kulutavat pensionil olles praegusest vähem ja seega on valmis praegusest elustandardist loobuma. Katuse sõnul on müüt, justkui ei elaks suur osa inimestest pensionieani, sest aetakse segamini keskmine eluiga alates sünnihetkest ja keskmine eluiga alates pensionile jäämisest. Tegelikult on aga tegu kahe täiesti erineva asjaga. Omnibus-uuringu tellinud kindlustusseltsi Sampo Life juhatuse esimees Imre Madison märkis, et pensionil olles kulud ei pruugi inimestel väheneda. „Näiteks suurenevad ravimitega seotud väljaminekud ja iga vanavanem soovib osta vahel kingitusi järeltulijatele. Pensionäril lisandub 8 tunni ulatuses vaba, n-ö tarbimisaeg,“ sõnas ta. Madison tõdes, et enamiku eestlaste arvates tähendab pensionil olemine kokkuhoidu, kulude kärpimist ning kasinamat elustandardit. Uuringust selgus, et nooremad ja vähemharitumad on märksa optimistlikumad ja leiavad, et saavad pensionil olles kulutada rohkem. Uuring näitas, et ebareaalsed ootused pensioniea suhtes on suuresti seotud haridustasemega. Mida väiksem haridus, seda julgemaid prognoose väljaminekute suhtes tehakse. 22 protsenti põhiharidusega inimestest leiab, et kulutab rohkem, samas kui kõrghariduse puhul on sama näitaja vaid 8 protsenti. Kõrgem positsioon karjääriredelil vähendab optimismi pensioniaja suhtes: töötuid, kes arvavad end kulutavat rohkem, on kolm korda enam, kui samal arvamusel olevaid juhte.
Viimati muudetud: 14.05.2008
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
